Laenude ja liisingute mahu kiire kasv augustis jätkus ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht jätkas augustis kiiret kasvu. Laenu- ja liisinguportfell suurenes kuuga 110 miljoni euro võrra, 16,7 miljardi euroni, seega on portfelli maht kuus protsenti suurem kui samal ajal aasta tagasi, teatas Eesti Panga ökonomist Mari Tamm.

Ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvas aastataguse ajaga võrreldes 6,8 protsenti. Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell on viimastel kuudel kasvanud peamiselt pikaajaliste laenude toel, mis peegeldab ettevõtete suuremat investeerimisaktiivsust. Keskmisest kiiremini on kasvanud töötleva tööstuse ning kinnisvaraettevõtete laenude ja liisingute mah.

Uusi eluasemelaene anti välja varasemast suuremas mahus. Augustis väljastati uusi eluasemelaene saja miljoni euro väärtuses, mis on viimaste aastate kõrgeim tase. Eluasemelaenude koguportfell oli augustis 4,6 protsenti suurem kui aasta tagasi.

Majapidamiste muude laenude maht kasvas sarnaselt eelmiste kuudega kiiresti suuresti autoliisingu tõttu, mis suurenes aastataguse ajaga võrreldes 16 protsenti.

 

Majapidamistele kuu jooksul väljastatud laenude ja liisingute maht. Allikas: Eesti Pank

Majapidamistele kuu jooksul väljastatud laenude ja liisingute maht. Allikas: Eesti PankUute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal on sel aastal tõusnud. Augustis jäi eluasemelaenude keskmine intressimarginaal eelmise kuu tasemele, kuid aasta kokkuvõttes on see kasvanud. Kuna negatiivne baasintressimäär arvestatakse paljude uute ujuva intressimääraga laenulepingute puhul nulliks, püsis ka laenude keskmine intressimäär augustis eelmise kuu tasemel ehk 2,4 protsenti.

Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine laenuintressimäär on olnud muutlik, mis on tingitud ka sellest, et laenuprojektide riskisus erineb kuust kuusse ettevõtete puhul rohkem kui majapidamiste puhul. Ettevõtete augustis väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,2 protsenti.



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: