Ekspertide hinnangul tühjade sedelite kasutamine erakondade reitingutele suuremat kahju ei teeks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuigi presidendivalimiste läbikukkumine valimiskogus tooks kaasa potentsiaalse põhiseadusliku korra kriisi Eestis, ei saaks erakondade reitingud sellest suuremat kahju. Küll aga kasvaks üldine usaldamatus poliitikute vastu, arvavad eksperdid.

Tartu ülikooli politoloogi Vello Pettai hinnangul ei saagi keegi täpselt teada, kes või millise erakonna liikmed tühjasid sedeleid kasutasid, sest hääletamine on salajane.

"Riigimehelik käitumine oleks hääletamisest mitte osa võtta, mille puhul vajalik enamus siiski tuleks kokku. (Seadus ju ütleb, "Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.") On kaks viisi, kuidas hääletamisest mitte osa võtta. Üks on see, et valimiskogu liige ei võta 2. voorus üldse oma sedeli välja. See on aga ebatõenäoline, sest siis saaks nimeliselt teada, kes need inimesed olid. Palju lihtsam variant on see, et liige võtab sedeli välja, kuid ei liigugi kunagi kabiini ega urni juurde, vaid jalutab niisama ringi sedeliga taskus kuniks hääletamine möödas," sõnas Pettai.

"Kui viimased kaks kandidaati ei meeldi, siis tuleb jätta hääletamata, aga mitte kogu Eesti põhiseadusliku korda kriisi asetada sedelite rikkumisega. Pealegi ei pruugi see midagi paremat antud tegijatele tuua, kuna see on sama ennustamatu, keda seatakse üles riigikogus või taaskord valimiskogus," arvas Pettai.

Kasvaks erakondliku eelistuseta inimeste hulk

Emori uuringujuht Aivar Voog arvas, et erakondade reitingud eraldi sellest kannatada ei saaks, küll aga saaks löögi üldine poliitikute usaldusväärsus.

"Mingisugust pettumust ta võib ju lühiajaliselt tekitada. Konkreetsele erakonnale see kindlasti mõju ei avalda. Sõltub ka sellest, kuidas see protsess edasi läheb. Kas leitakse mingi kiire lahendus riigikogus või tuleb see peale seda veelkord valimiskogusse. Sõltub selle protsessi pikkusest ja kuidas meedia seda kajastab." arvas ta.

Voogi hinnangul võib sellisel juhul kasvada ilma erakondliku eelistuseta inimeste arv.

Valimiskogu liikmed tunnevad vastutust

Poliitikavaatleja Agu Uudelepp ütles ERR-ile, et tõenäosus, et erakonnad hakkavad kasutama tühjasid sedeleid on laupäeval suurem kui kunagi varem ja seda kõigi erakondade poolt.

Ta ütles, et tühjad sedelid töötavad siis, kui kellegi potentsiaalsed pooldajad jätavad hääletamata. "Kui kellegi veendunud vastased jätavad hääletamata, aga pooldajaid on piisavalt, siis on president ikkagi valitud," lausus poliitikavaatleja.

Samas arvas ta, et valijamehed tunnevad siiski vastutust ja tühjasid sedeleid ei kasuta, isegi siis kui nende algne eelistus teise vooru ei jõua.



Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.