Kalaärimehe Paul Kärbergi süüasja arutamine algab jaanuaris ({{commentsTotal}})

Peipsi kala.
Peipsi kala. Autor/allikas: PM/SCANPIX BALTICS

Kohtuprotsess põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) ligi 100 000 euro väljapetmises süüdistatava kalaärimehe Paul Kärbergi ja temaga seotud firmade üle algab jaanuaris.

Tartu maakohtu Jõgeva kohtumaja pidass neljapäeval eelistungi, kus käsitleti soodustuskelmuses süüdistatavate kaitsja Olev Kuklase kaitseaktis esitatud taotlusi ja menetluse ajalist planeeringut. Kohus ei rahuldanud kaitsja taotlust tagastada süüdistusakt prokuratuurile, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.

Tamme sõnul ei nõustunud kohus kaitsja seisukohaga, et süüdistusakt ei vasta kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele, sest süüdistusaktis on selgelt välja toodud faktilised asjaolud, mis süüdistaja seisukoha järgi moodustavad kuriteokoosseisu ja süüdistusakti lõpposas nähtub õiguslik kvalifikatsioon.

Kaitsja palus kohtul ka kaaluda, kas on otstarbekas asja arutada Jõgeva kohtumajas.
Kohus leidis, et kriminaalasja arutamine allub seaduse järgi Tartu maakohtule ning seda põhjusel, et süüdistuses toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik kindlaks teha konkreetset ja ühest kuritegude toimepanemise kohta ja kohtueelne menetlus on lõpule viidud Lõuna ringkonnaprokuratuuris.

Seega on kriminaalasja arutamiseks pädevaks kohtuks Tartu maakohus, mille sisest töökorraldust silmas pidades on asja arutavaks kohtumajaks pädev Jõgeva kohtumaja.

Kaitsja taotlustes täiendavate ekspertiiside läbiviimiseks võtab kohus seisukoha kohtuliku arutamise käigus.

"Kriminaalasja arutamine Jõgeva kohtumajas algab järgmise aasta 18. jaanuaril. Istungipäevad on planeeritud jaanuarisse ja veebruarisse ning viimane istungipäev 10. märtsile," ütles Tamm.

Kärberg on süüdistused tagasi lükanud.

"See kriminaalasi on järjekordse pikema jälitamise tulemusena tekitatud teema, kus tegelikkuses seda pettust ei tuvastatud. Kõik need laevad, mille renoveerimist PRIA toetas, ka renoveeriti ning tänasel päeval need sõidavad ja tegelevad kalapüügiga. Mingeid omafinantseeringute pettusi või olematuid laevu ei eksisteerinud,” on Kärberg Eesti Päevalehele kinnitanud.

Lisaks Kärbergile on PRIA-ga seotud soodustuskelmuses süüdistus esitatud juriidilise isikuna OÜ-le Omedu Rand ja OÜ-le Peipus Fish, milles esimene on Kärbergi firma ning teises on Kärberg prokurist, kel on õigus firmat kõikides tehingutes esindada.

PRIA on kinnitanud, et laevad, millele Kärberg toetust taotles, vastasid toetuse määramise ajal sätestatud tingimustele ja enne toetuse väljamaksmist kontrolliti nii laevu kui ka toetusega seotud dokumente, kuid samas on süüdistuse kohaselt toimunud ligi 100 000 euro kõrvalekantimine.

Toimetaja: Marek Kuul



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: