Putin esitas riigiduuma uueks spiikriks Volodini ({{commentsTotal}})

{{1474630675000 | amCalendar}}

Vene president Vladimir Putin esitas reedel riigiduuma uueks spiikriks oma personaliülema senise asetäitja Vjatšeslav Volodini.

"Loodetavasti aitavad Volodini kogemused tal kohaneda parlamenditööga hästi, kui saadikud tema kandidatuuri heaks kiidavad," ütles Putin kohtumisel riigiduumasse pääsenud erakondade esindajatega.

Volodin teab Putini sõnul, mida parlamenditöö endast kujutab. "Ta oli pikka aega parlamendisaadik ja hoidis presidendi administratsioonis töötades seadusandjate ja parteidega lähedasi kontakte," ütles president.

Volodin vahetab duumaspiikri kohal välja senise duumajuhi Sergei Narõškini, kes alustab 5. oktoobril tööd välisluureteenistuse (SVR) juhina.

Volodinit peetakse Kremli viimase viie aasta sisepoliitika peaarhitektiks.

Presidendi sõnul on uue riigiduuma tähtsaim ülesanne riigieelarve heakskiitmine. "See on raske töö, te teate seda hästi. Paljud teist on muutunud professionaalseteks rahastajateks ja sotsiaalsektori esindajateks," lausus ta. "On tähtis luua valitsusega algusest peale tihe koostöösuhe."

Putin avaldas lootust, et uus riigiduuma koondub tähtsate ülesannete ümber, sõltumata erakondlikest erimeelsustest.

Ta ütles, et riigiduumasse pääsenud parteid on näidanud oma kõrget autoriteeti ja seda, et etendavad riigi poliitilises süsteemis tähtsat rolli, teenides ära valijate toetuse.

Väikeparteide pääsemine riigiduumasse näitab poliitilise konkurentsi ja poliitilise süsteemi arengut Venemaal, ütles Putin. "Parteide esindatus riigiduumas laieneb tänu segasüsteemile. Väikeparteid saavad kasutada avalikku tribüüni oma positsioonide sõnastamiseks ja kaitsmiseks."

Presidendi sõnul on Venemaa poliitiline süsteem just nii stabiilne, kui legitiimsed on valimised. "Meie riigi ja poliitilise süsteemi stabiilsus sõltub sellest, kuivõrd me suudame tagada valimisprotsessi legitiimsuse," ütles Putin.

Võimupartei Ühtne Venemaa võitis 18. septembri valimistel 450-kohalises riigiduumas 343 kohaga põhiseadusliku enamuse, järgnesid Kommunistlik Partei 42, Liberaaldemokraatlik Partei 39 ja Õiglane Venemaa 23 duumakohaga.

Parlamenti pääsesid veel Rodina ja Kodanikeplatvorm kumbki ühe kohaga ning üks sõltumatu kandidaat.

Valimisaktiivsus oli 48 protsenti. Keskvalimiskomisjoni teatel esines valimistel rikkumisi, ent see ei mõjutanud valimistulemust.

Tüür: Venemaal järgitakse subordinatsiooni

Kui viimastel kuudel on välja vahetatud mitmeid Putini lähiringkonda kuulunud ja varasemast KGB aegadest koostööd teinud inimesed, siis nüüd oli järg üheksa aastat välisluureteenistust ehk SVR-i juhtinud Mihhail Fradkovi käes. Pensionipõlve hakkab ta pidama Vene riiklikku raudteefirma eesotsas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

SVR-i juhiks tõuseb senine duumaspiiker Sergei Narõškin, kes kuulus Putini lähiringkonda juba Peterburi ajast.

"On üks võimalus, et teha sisemine puhastus, lasta verd ja ümber korraldada. Teine võimalus, millele pole ühtki kinnitust, et järsku juhul, kui tekitatakse uus julgeolekuministeerium, siis selle etteotsa uus SVR-i juht ehk Narõskin," arutles Eesti välispoliitika instituudi ekspert Karmo Tüür.

Sergei Narõškin on ka üks neist vene tippudest, kes on Euroopa Liidu reisikeelunimekirjas. Narõškini senise ametikoha duuma spiikrina saab kümmekond aastat noorem Vjatšeslav Volodin, kes on Putini personaliülema asetäitja.

"Venemaal järgitakse subordinatsiooni ehk et kes kelle kohal võib olla. Kuna Vaino, kes oli enne Volodini alluv, määrati administratsiooni juhiks, siis oleks viimasel väga ebamugav jätkata tööd Vaino all. Seetõttu ta viidi n-ö kõrvale, parlamendispiikriks, sisuliselt ta alandati," kommenteeris Tüür.

Möödunud nädalavahetusel sai duumavalimistel Ühtne Venemaa põhiseadusliku enamuse. Karmo Tüür ei välista, et absoluutselt lojaalse inimese, Volodini seadmisega duuma etteotsa tahetakse teha ettevalmistusi konstitutsiooni muutmiseks ja miks mitte luua Putinile eluaegse presidendi ametikoht.

Venemaa asjatundjad hindavad, et muudatustega tahab Putin leida ametikohtadele nooremaid inimesi, kes oleksid talle tänulikumad karjääriredelil tõusmise eest ning oleksid ka kompetentsemad valdkondades, mis aitaksid Venemaa majanduse surutisest välja tõmmata.

Võimatu pole ka see, et uute inimestega ametiposte täites loodab Kreml näidata välismaailmale usaldusväärsemat nägu, et pääseda ükskord sanktsioonidest.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/Interfax-BNS



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.