Presidendivalimistel tuleb avavoorus seada sihiks vähemalt 80 häält ({{commentsTotal}})

Presidendivalimised riigikogus.
Presidendivalimised riigikogus. Autor: Siim Lõvi /ERR

Presidendivalimistel tuleb laupäeval valimiskogus teise vooru pääsemiseks kahel kandidaadil koguda vähemalt 80 häält, prognoosivad poliitikud ja poliitikavaatlejad.

Ükski erakond ei hellita lootust, et president valitakse valimiskogu esimeses voorus, vaid pingutatakse selle nimel, et saada enda kandidaat teise vooru.

Valimiskogu liikmeid on kokku 335. Kõige rohkem ehk 68 valijal on taskus Reformierakonna parteipilet. Keskerakonda kuulub 55 saadikut, sotside ridadesse 41, Isamaa ja Res Pulbicasse 38, EKRE-sse 15 ja Vabaerakonda 9. Parteituid inimesi on valimiskogus 106.

Kandidaatidest on kõige rohkem ülesseadjaid 50 toetusallkirjaga IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõksil, kuid temagi tunnistab, et edaspääsuks on vaja rohkem hääli.

ERR-i küsimusele, et mitu häält loodab Jõks esimeses valimiskogu voorus koguda, et pääseda teise vooru on öelnud tema kampaaniameeskonna juht Taavi Linnamäe: "Sporditerminites rääkides, siis ma arvan, et kvalifikatsiooninorm on kuskil 75-80 hääle juures. Allar pingutab selle nimel, et vähemalt nii paljude valijameeste ja -naiste usaldus pälvida. Usun, et täna on kõik neli kandidaati suhteliselt võrdses positsioonis ning Allaril teise vooru jõuda vägagi reaalne."

70 häälest ei piisa

ERR-i valimiskogu liikmete hulgas läbiviidud küsitluse tulemusi kommenteerides ütles Reformierakonna liige, siseminister Hanno Pevkur ETV saates "Foorum", et tõenäoliselt on 80-85 häält see künnis, millega kandidaat pääseb laupäeval teise vooru.

"Häälte arv, mis täna lahti on, pole üldse 60-70, mida on vaja selleks, et teise vooru saada. Selleks on vaja 15-20 häält juurde. 80-85 häält on suure tõenäosusega künnis, millega pääseb teise vooru. Kui ERR-i uuringut vaadata, siis 68-69 häält on täna kahel liidril ja kui 10-15 häält neile otsa liidame, siis on barjäär juba umbes seal," selgitas Pevkur.

Kandidaatide toetusuuringute tulemused on Indrek Saare sõnul adekvaatsed. "Meil on neli kandidaati, kes sinna teise vooru võivad jõuda, ja üks, kes sinna ei jõua," rääkis Saar "Foorumis."

Tartu ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai on "Aktuaalsele kaamerale" öelnud, et laupäeval saab olema Eesti demokraatia pidupäev, sest on väga tihe konkurents. "Neli tugevat kandidaati ja need 60+ volikogu liiget, kes pole avaldanud oma arvamust selle küsitluse järgi, võivad olla kaalukeeleks ja tõsta nii ühe, teise, kolmanda kui ka neljanda kandidaadi kuidagi sinna teise vooru. Nii et praegu on konkurents teise vooru peale ja see on äärmiselt tihe," kommenteeris Pettai.

EKRE presidendikandidaat Mart Helme esitas valimiskomisjonile 21 valimiskogu liikme toetusallkirja.Tema sõnul on kohtumistel omavalitsusjuhtide ja valijameestega saanud kinnitust, et toetus tema kandidatuurile on suurem, kui avalikult julgetakse repressioonide hirmus välja öelda.

Küsitlus näitas Kaljuranna nappi edumaad

Rahvusringhäälingu värske valimiskogu liikmete küsitlus näitas, et presidendivalimistel valimiskogus on ülinapp edumaa Marina Kaljurannal Siim Kallase ees.

Kaljuranda toetas 69 ja Siim Kallast 68 oma eelistuse väljaöelnud valijameest. Neile järgneb Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps 61 häälega. Allar Jõksi toetab 58 ja Mart Helmet 10 valijameest. Oma eelistuse avaldas 335 valimiskogu liikmest 264. Kättesaamatuks jäi valimiskogu viis liiget.

Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi sõnul näitab küsitlus, et konkurents tuleb väga tasavägine, kuid välja on kujunenud kolm kõige tõenäolisemat pretendenti, kes pääseksid valimiskogus teise vooru.

"Jah, kõige paremad võimalused on selleks Siim Kallasel ja Marina Kaljurannal, seda on näidanud ka teised küsitlused, mida on valijameeste seas tehtud, nii Eesti Ekspressi kui Postimehe oma. Kõik demonstreerivad seda, et samuti Mailis Reps päris heade šanssidega ja ka Allar Jõksi võimalusi ei tasuks päris maha matta. Olukord on üsna ennustamatu. Tõenäosus, et Kaljurand pääseb teise vooru üsna suur, arvetades ka seda, et ta paljude teine eelistus, aga väga kindlaid prognoose ei saa teha," rääkis Saarts ERR-ile.

Riigikogu keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on ta veendunud, et Mailis Reps on laupäeval kahe kandidaadi seas. "Tema toetajate seas topeltmängijaid ei ole," ütles Simson reedel ERR-ile.

Marina Kaljuranna kampaaniameeskona juht Andreas Kaju ütles reedel ERR-ile, et seis on äärmiselt võrdne Kaljuranna, Kallase ja Repsi vahel, lisades, et iga valijamehe südametunnistus ja hääl on olulised.

Toimetaja: Indrek Kuus



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.