Presidendivalimistel tuleb avavoorus seada sihiks vähemalt 80 häält ({{commentsTotal}})

Presidendivalimised riigikogus.
Presidendivalimised riigikogus. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Presidendivalimistel tuleb laupäeval valimiskogus teise vooru pääsemiseks kahel kandidaadil koguda vähemalt 80 häält, prognoosivad poliitikud ja poliitikavaatlejad.

Ükski erakond ei hellita lootust, et president valitakse valimiskogu esimeses voorus, vaid pingutatakse selle nimel, et saada enda kandidaat teise vooru.

Valimiskogu liikmeid on kokku 335. Kõige rohkem ehk 68 valijal on taskus Reformierakonna parteipilet. Keskerakonda kuulub 55 saadikut, sotside ridadesse 41, Isamaa ja Res Pulbicasse 38, EKRE-sse 15 ja Vabaerakonda 9. Parteituid inimesi on valimiskogus 106.

Kandidaatidest on kõige rohkem ülesseadjaid 50 toetusallkirjaga IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõksil, kuid temagi tunnistab, et edaspääsuks on vaja rohkem hääli.

ERR-i küsimusele, et mitu häält loodab Jõks esimeses valimiskogu voorus koguda, et pääseda teise vooru on öelnud tema kampaaniameeskonna juht Taavi Linnamäe: "Sporditerminites rääkides, siis ma arvan, et kvalifikatsiooninorm on kuskil 75-80 hääle juures. Allar pingutab selle nimel, et vähemalt nii paljude valijameeste ja -naiste usaldus pälvida. Usun, et täna on kõik neli kandidaati suhteliselt võrdses positsioonis ning Allaril teise vooru jõuda vägagi reaalne."

70 häälest ei piisa

ERR-i valimiskogu liikmete hulgas läbiviidud küsitluse tulemusi kommenteerides ütles Reformierakonna liige, siseminister Hanno Pevkur ETV saates "Foorum", et tõenäoliselt on 80-85 häält see künnis, millega kandidaat pääseb laupäeval teise vooru.

"Häälte arv, mis täna lahti on, pole üldse 60-70, mida on vaja selleks, et teise vooru saada. Selleks on vaja 15-20 häält juurde. 80-85 häält on suure tõenäosusega künnis, millega pääseb teise vooru. Kui ERR-i uuringut vaadata, siis 68-69 häält on täna kahel liidril ja kui 10-15 häält neile otsa liidame, siis on barjäär juba umbes seal," selgitas Pevkur.

Kandidaatide toetusuuringute tulemused on Indrek Saare sõnul adekvaatsed. "Meil on neli kandidaati, kes sinna teise vooru võivad jõuda, ja üks, kes sinna ei jõua," rääkis Saar "Foorumis."

Tartu ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai on "Aktuaalsele kaamerale" öelnud, et laupäeval saab olema Eesti demokraatia pidupäev, sest on väga tihe konkurents. "Neli tugevat kandidaati ja need 60+ volikogu liiget, kes pole avaldanud oma arvamust selle küsitluse järgi, võivad olla kaalukeeleks ja tõsta nii ühe, teise, kolmanda kui ka neljanda kandidaadi kuidagi sinna teise vooru. Nii et praegu on konkurents teise vooru peale ja see on äärmiselt tihe," kommenteeris Pettai.

EKRE presidendikandidaat Mart Helme esitas valimiskomisjonile 21 valimiskogu liikme toetusallkirja.Tema sõnul on kohtumistel omavalitsusjuhtide ja valijameestega saanud kinnitust, et toetus tema kandidatuurile on suurem, kui avalikult julgetakse repressioonide hirmus välja öelda.

Küsitlus näitas Kaljuranna nappi edumaad

Rahvusringhäälingu värske valimiskogu liikmete küsitlus näitas, et presidendivalimistel valimiskogus on ülinapp edumaa Marina Kaljurannal Siim Kallase ees.

Kaljuranda toetas 69 ja Siim Kallast 68 oma eelistuse väljaöelnud valijameest. Neile järgneb Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps 61 häälega. Allar Jõksi toetab 58 ja Mart Helmet 10 valijameest. Oma eelistuse avaldas 335 valimiskogu liikmest 264. Kättesaamatuks jäi valimiskogu viis liiget.

Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi sõnul näitab küsitlus, et konkurents tuleb väga tasavägine, kuid välja on kujunenud kolm kõige tõenäolisemat pretendenti, kes pääseksid valimiskogus teise vooru.

"Jah, kõige paremad võimalused on selleks Siim Kallasel ja Marina Kaljurannal, seda on näidanud ka teised küsitlused, mida on valijameeste seas tehtud, nii Eesti Ekspressi kui Postimehe oma. Kõik demonstreerivad seda, et samuti Mailis Reps päris heade šanssidega ja ka Allar Jõksi võimalusi ei tasuks päris maha matta. Olukord on üsna ennustamatu. Tõenäosus, et Kaljurand pääseb teise vooru üsna suur, arvetades ka seda, et ta paljude teine eelistus, aga väga kindlaid prognoose ei saa teha," rääkis Saarts ERR-ile.

Riigikogu keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on ta veendunud, et Mailis Reps on laupäeval kahe kandidaadi seas. "Tema toetajate seas topeltmängijaid ei ole," ütles Simson reedel ERR-ile.

Marina Kaljuranna kampaaniameeskona juht Andreas Kaju ütles reedel ERR-ile, et seis on äärmiselt võrdne Kaljuranna, Kallase ja Repsi vahel, lisades, et iga valijamehe südametunnistus ja hääl on olulised.

Toimetaja: Indrek Kuus



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema