Presidendivalimistel tuleb avavoorus seada sihiks vähemalt 80 häält ({{commentsTotal}})

Presidendivalimised riigikogus.
Presidendivalimised riigikogus. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Presidendivalimistel tuleb laupäeval valimiskogus teise vooru pääsemiseks kahel kandidaadil koguda vähemalt 80 häält, prognoosivad poliitikud ja poliitikavaatlejad.

Ükski erakond ei hellita lootust, et president valitakse valimiskogu esimeses voorus, vaid pingutatakse selle nimel, et saada enda kandidaat teise vooru.

Valimiskogu liikmeid on kokku 335. Kõige rohkem ehk 68 valijal on taskus Reformierakonna parteipilet. Keskerakonda kuulub 55 saadikut, sotside ridadesse 41, Isamaa ja Res Pulbicasse 38, EKRE-sse 15 ja Vabaerakonda 9. Parteituid inimesi on valimiskogus 106.

Kandidaatidest on kõige rohkem ülesseadjaid 50 toetusallkirjaga IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõksil, kuid temagi tunnistab, et edaspääsuks on vaja rohkem hääli.

ERR-i küsimusele, et mitu häält loodab Jõks esimeses valimiskogu voorus koguda, et pääseda teise vooru on öelnud tema kampaaniameeskonna juht Taavi Linnamäe: "Sporditerminites rääkides, siis ma arvan, et kvalifikatsiooninorm on kuskil 75-80 hääle juures. Allar pingutab selle nimel, et vähemalt nii paljude valijameeste ja -naiste usaldus pälvida. Usun, et täna on kõik neli kandidaati suhteliselt võrdses positsioonis ning Allaril teise vooru jõuda vägagi reaalne."

70 häälest ei piisa

ERR-i valimiskogu liikmete hulgas läbiviidud küsitluse tulemusi kommenteerides ütles Reformierakonna liige, siseminister Hanno Pevkur ETV saates "Foorum", et tõenäoliselt on 80-85 häält see künnis, millega kandidaat pääseb laupäeval teise vooru.

"Häälte arv, mis täna lahti on, pole üldse 60-70, mida on vaja selleks, et teise vooru saada. Selleks on vaja 15-20 häält juurde. 80-85 häält on suure tõenäosusega künnis, millega pääseb teise vooru. Kui ERR-i uuringut vaadata, siis 68-69 häält on täna kahel liidril ja kui 10-15 häält neile otsa liidame, siis on barjäär juba umbes seal," selgitas Pevkur.

Kandidaatide toetusuuringute tulemused on Indrek Saare sõnul adekvaatsed. "Meil on neli kandidaati, kes sinna teise vooru võivad jõuda, ja üks, kes sinna ei jõua," rääkis Saar "Foorumis."

Tartu ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai on "Aktuaalsele kaamerale" öelnud, et laupäeval saab olema Eesti demokraatia pidupäev, sest on väga tihe konkurents. "Neli tugevat kandidaati ja need 60+ volikogu liiget, kes pole avaldanud oma arvamust selle küsitluse järgi, võivad olla kaalukeeleks ja tõsta nii ühe, teise, kolmanda kui ka neljanda kandidaadi kuidagi sinna teise vooru. Nii et praegu on konkurents teise vooru peale ja see on äärmiselt tihe," kommenteeris Pettai.

EKRE presidendikandidaat Mart Helme esitas valimiskomisjonile 21 valimiskogu liikme toetusallkirja.Tema sõnul on kohtumistel omavalitsusjuhtide ja valijameestega saanud kinnitust, et toetus tema kandidatuurile on suurem, kui avalikult julgetakse repressioonide hirmus välja öelda.

Küsitlus näitas Kaljuranna nappi edumaad

Rahvusringhäälingu värske valimiskogu liikmete küsitlus näitas, et presidendivalimistel valimiskogus on ülinapp edumaa Marina Kaljurannal Siim Kallase ees.

Kaljuranda toetas 69 ja Siim Kallast 68 oma eelistuse väljaöelnud valijameest. Neile järgneb Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps 61 häälega. Allar Jõksi toetab 58 ja Mart Helmet 10 valijameest. Oma eelistuse avaldas 335 valimiskogu liikmest 264. Kättesaamatuks jäi valimiskogu viis liiget.

Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi sõnul näitab küsitlus, et konkurents tuleb väga tasavägine, kuid välja on kujunenud kolm kõige tõenäolisemat pretendenti, kes pääseksid valimiskogus teise vooru.

"Jah, kõige paremad võimalused on selleks Siim Kallasel ja Marina Kaljurannal, seda on näidanud ka teised küsitlused, mida on valijameeste seas tehtud, nii Eesti Ekspressi kui Postimehe oma. Kõik demonstreerivad seda, et samuti Mailis Reps päris heade šanssidega ja ka Allar Jõksi võimalusi ei tasuks päris maha matta. Olukord on üsna ennustamatu. Tõenäosus, et Kaljurand pääseb teise vooru üsna suur, arvetades ka seda, et ta paljude teine eelistus, aga väga kindlaid prognoose ei saa teha," rääkis Saarts ERR-ile.

Riigikogu keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on ta veendunud, et Mailis Reps on laupäeval kahe kandidaadi seas. "Tema toetajate seas topeltmängijaid ei ole," ütles Simson reedel ERR-ile.

Marina Kaljuranna kampaaniameeskona juht Andreas Kaju ütles reedel ERR-ile, et seis on äärmiselt võrdne Kaljuranna, Kallase ja Repsi vahel, lisades, et iga valijamehe südametunnistus ja hääl on olulised.

Toimetaja: Indrek Kuus



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: