Simson: riigieelarve on nagu sibul, ainult eemalt vaadates kullakarvaline ({{commentsTotal}})

Peipsiääre sibulad
Peipsiääre sibulad Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson on valitsuse järgmise aasta eelarve suhtes kriitiline, leides, et majanduse elavdamise asemel loobitakse sellega hoopis majandusarengule kaikaid kodarasse.

Kadri Simson leiab, et peaministri ja rahandusministri fantastiliseks kiidetud eelarve seda siiski pole. "Paraku on aastad näidanud, et riigieelarve on nagu sibul – pealt valitsuse jutu järgi kullakarvaline, aga kui dokument ise lõpuks riigikokku jõuab, siis on seest siiruviiruline."

Enim teeb opositsioonifraktsiooni juhile muret kütuseaktsiisi tõstmine. "Juba praegu on diiselkütuse aktsiis Eestis 31,4% kõrgem kui Lätis. Täna on teadmine, et erinevalt Eestist ei tõsta Läti järgmise aasta alguses aktsiisimäära. Seega on aktsiisimäära vahe siis juba üle 44%. Peaministri sõnul on eelarve eesmärk anda tõuge majandusele, kuid ma ei usu, et aktsiisimäära täiendav tõstmine kütusele annaks positiivse tõuke majandusele ja meie ettevõtete konkurentsivõimele, pigem vastupidi. Transpordiettevõtted suunavad oma raskeveokid tankima madalamate aktsiisimaksu määradega riikidesse nagu Läti, Leedu ja Poola ning maksutulud jäävad hoopis laekumata," kommenteeris Simson ERR-i uudisteportaalile.

Ta on kriitiline, et valitsus aktsiisi tõstmise esiletoomise asemel tutvustab eelarvet sotsiaalmaksumäära vähendamisena, ehkki seda pole isegi maksumaksjate liit heaks kiitnud. "Maksumaksjate liit on seisukohal, et sotsiaalmaksu vähendamine sellises ulatuses ei anna tööandjatele piisavalt suurt efekti, et luua uusi töökohti või viia majanduses läbi struktuurseid reforme. Samuti on liit ühel meelel nende ettevõtjatega, kes leiavad, et neil on piinlik saada maksuvähendust, mille korvamiseks kaasneb kütuseaktsiisi tõus ja majutusasutuste käibemaksumäära tõstmine. Need tõusud kahjustavad Eesti majandust ja halvendavad paljude inimeste toimetulekut," on Simson veendunud.

Samamoodi hirmutas Simsonit Taavi Rõivase lause, mis lubab tõmmata järgmisel aastal kogu valitsussektori trimmi. "Kui me vaatame, kui õhukeseks on riik juba lihvitud ning kuidas juba praegu põhineb siseturvalisus meil suuresti vabatahtlikkusel ning missioonitundel, siis täiendav kokkuhoidmine tundub vastutustundetu."

Tsahkna: see on perekeskne eelarve

IRL-i esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna on eelarvega rahul ning leiab, et IRL-i olulisemad valimislubadused on seal sees, mis puudutab julgust saada perre kolmas laps või toetada madalapalgalisi inimesi neile tulumaksu tagastades.

"Julgustame inimesei ellu viima oma unistusi, saama rohkem lapsi perre. Just majanduslikud põhjused on need, miks ei sünni peredesse kolmandaid lapsi," põhjendas Tsahkna. Lisaks peab Tsahkna oluliseks tagada järgmisel aastal õpetajate jõuline palgatõus, mis peaks ulatuma 120 protsendini riigi keskmisest palgast. 

Murelikuks teeb aga ka teda aktsisiitõusu küsimus. "Jälgime seda, mis toimub aktsiisi laekumisega, kuidas see majandust toetab. Praegu aktsiisi laekub ja mõjud majandusele negatiivsed ei ole, aga tuleb pidevalt monitoorida."

Samuti tuleb Tsahkna sõnul hoida silma peal majanduskasvul. "See esimese poolaasta 0,6 protsenti ei ole selgelt rahuldav. Meil on väga tõsised probleemid, mis tulevad demograafiast. Meie ettevõtete tootlikkuse tõus pole piisav, et konkurentsivõimet parandada. Vajalik on majanduse käimatõmbamine ja konkurentsivõime käimatõmbamine, riiklikku ülereguleerimist tuleb vähendada," loetles IRL-i esimees.

Tsahkna rõhutas, et probleemidele lahendamisel peab vaatama koalitsioonileppest kaugemale.



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: