Tasuta kilekotid kaovad kassadest enne tähtaega ({{commentsTotal}})

Kauplejate liit kutsub kauplusi üles piirama õhukeste kilekottide kättesaadavust klientidele. Selle tulemusel on juba mitmeski poeketis väikeste kilekottide rullid kassadest ära korjatud ning suurte kilekottide hindu on asutud tõstma.

Kuigi kaupmeeste liit reageeris esmalt negatiivselt plaanile tasuta kilekotid 1. novembriks keelustada, haarasid nüüd esimesed kaupmehed hoopis initsiatiivi ja korjasid tasuta väikesed kilekotid juba aegsasti lettidelt ning tõstsid suurte kilekottide hinda.

Veel kuu aega tagasi oli liit risti vastupidisel seisukohal, kui tegi keskkonnaministeeriumi nõudele kaotada tasuta kilekottide jagamine valju kriitikat. Augustis ütles kaupmeeste liit, et EL-i direktiiv nõuab täiendavate meetmete kasutuselevõttu alles 2025. aastaks, mistõttu nad ei mõista, miks peab Eesti seda koheselt täitma asuma. Kuu aja jooksul toimus aga pööre, mil otsustati täiendav tasu koheselt klientidelt sisse kasseerida.

Selveris jõustus muutus 12. septembril - õhukesi kilekotte kassade juurest enam ei leia, kassiir eraldab selle vaid juhul, kui näeb kauba järgi vajadust. Kui varem sai ka puuviljaosakonnast kilekotte tasuta, siis nüüd on müügil 6-sendine biolagunev alternatiiv. 12. septembrini maksis Selveri logoga kilekott 15 senti ja paberkott 19 senti, siis nüüdsest on hinnad vastupidised: paberkoti saab kätte 15 sendiga ning kilekoti eest tuleb välja käia 19 senti.

Selveri juhatuse liige Kristi Lomp selgitas ERR-i venekeelsele portaalile, et neil on kilekotiteema juba mitu aastat tähelepanu all olnud. "Vaatamata sellele, et Eesti on kilekottide kasutuselt Euroopas keskmik, saab alati püüelda paremuse suunas ning keskkonnast rohkem hoolida."

Lomp selgitas, et kliente on vaja suunata paremate alternatiivide poole, milleks on paber-, riidest ja biolagunevad kilekotid.

Prisma ei ole hinnakorrektuuri veel paberkoti kasuks teinud: seal maksab kilekott endiselt 15 senti ning paberkott suisa 25 senti. Ka õhukesed kilekotid on kassade juures jätkuvalt ja tasuta olemas, ehkki kauplus kavatseb seda peagi muuta. Kuna tasuta kilekottide jagamine peab lõppema 1. novembrist, lubab Prisma hiljemalt oktoobri lõpuks muudatuse ka ellu viia.

Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets ütles, et neil on väikesed kilekotid juba pikemat aega paigaldatud kassades nii, et need oleksid kättesaadavad kassapidajale. Sellega soovitakse tagada vastutustundlik kasutus. Maximas on tavalised kilekotid müügil hinnaga 8-15 senti, sõltuvalt suurusest. Looduses täielikult lagunevate kilekottide hind on 29 senti, riidest kotid saab kätte hinnaga 69 senti kuni 1.39 eurot.

Kaupmeeste liidu selgitusel on õhukesed kilekotid vajalikud määrdumisohtlike kaupade - nagu salatikarp või jäätis - lisapakendamiseks, mis lõppkokkuvõttes peaksid jõudma riidest kandekotti, ent kliendid kasutavad neid sageli poekoti asemel, mistõttu tuligi algatada nende tasuta jagamise lõpetamine.

Toimetaja: Merilin Pärli



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: