Kallas: kuidas ka homme ei lähe, Eesti poliitikast ma kuskile ei kao ({{commentsTotal}})

Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas ütles, et valimiskampaaniaga on ta uuesti Eesti poliitikasse sisenenud ning kuidas homme ka ei lähe, poliitikast ta tõenäoliselt kuskile ei kao.

Seda, kuidas tal võiks homme valimiskogus minna, Siim Kallas küsitluste põhjal prognoosida ei osanud. "Eks see pilt ongi selline, et mitu tükki on väga võrdsed. Paljud valimiskogu liikmed ütlevad üht, aga hääletavad teist, paljud jätavad oma teada. Mina oleksin väga ettevaatlik selle hinnanguga, võib juhtuda igat moodi. Kes teise vooru edasi lähevad, selgub homme," rääkis ta "Ringvaates".

Kallas ütles, et loomulikult on ta arvestanud ka sellega, et ei saagi presdiendiks. Mingeid plaane ta veel selleks puhuks teinud ei ole. Samas märkis Kallas, et presidendivalimiste kampaania käigus saadud teadmisi ja kogemusi ei kavatse ta kasutamata jätta.

"Ma siiski arvan seda, et tagasitulek, presidendivalimiste kampaania on olnud väga innustav. Tegelikult küll, debatid ja igasugused imelikud küsimused, aga tegelikult ma olen Eesti poliitkasse uuuesti sisenenud ja ka väga palju õppinud, väga palju saanud aru, kuidas see maa on muutunud ja kuidas see poliitika on muutunud. Seda ma ei kavatse kuskile kõrvale jätta," rääkis ta.

"Ma arvan, et üldiselt on väga vahva kampaania olnud. Ükskõik, kuidas see homme ka läheb, aga tõenäoliselt ma Eesti poliitikast kuskile ei kao," lisas ta.

Suurim vahe, mis on viimase paarikümne aastaga tekkinud, on Kallase sõnul see, et kogu Eesti on muutunud rahvusvaheliseks.

"20-25 aastat tagasi me olime kõik kohalikud. See on üks tohutu vahe. Sellest lähtudes on mõtlemine ja kõik on seotud sellega, et maailm on teistsugune," rääkis ta ja tõdes, et noori ei kõneta tänapäeval enam minevikus olnud probleemid.

"Eeldatakse, et julgeolek on siiski paigas jne. Praegu on teised mured, ühiskonna avatus ja suletus - see on väga tähtis noorematele inimestele. Väga tõsine asi on ka kogu demograafiline situatsioon," selgitas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema