Rõivas tervishoiutöötajatele: süsteemis on vahendite paremaks kasutamiseks ruumi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Vastuses tervishoiutöötajate avalikule pöördumisele ütles peaminister Taavi Rõivas, et pikas perspektiivis vajab tervishoid lisaraha, kuid esmalt on vaja analüüsida tervishoiusüsteemi sees olevaid võimalusi vahendite paremaks kasutamiseks.

Rõivas kirjutas, et Eesti tervishoiusüsteem on võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega efektiivne ning selle rahastamissüsteem tervikuna toimib. Seetõttu ei pea ta vajalikuks muuta praeguse süsteemi põhielemente nagu sihtotstarbeline ravikindlustusmaks, ravikindlustusvahendite keskne juhtimine ja ühe haigekassa süsteem.

Peaministri sõnul ei saa aga silma kinni pigistada selle ees, et haigekassa on süstemaatiliselt eksinud oma eelarve prognoosidega.

Näitena tõi peaminister Haigekassa eelduse, et haigushüvitistele kulub 2016. aastal sama palju kui aasta varem, arvestamata samas asjaoluga, et inimeste palgad tõusevad umbes 6 protsenti aastas ja seega tuleks eeldada, et ka hüvitistele kulub rohkem. Samuti prognoositi peaministri sõnul sel aastal eriarstiabi osutamise vähenemist nii ambulatoorses kui statsionaarses ravis – seda olukorras, kus tegelik ravivajadus pigem kasvab.

"Valedel eeldustel koostatud eelarvega mindi juba kuue kuuga lõhki. Just seetõttu tuleb enne, kui räägime pikaajalisest tervishoiu rahastamise süsteemi muutmisest, ära lahendada praegune eelarvepuudujääk," kirjutas ta.

Rõivas märkis, et ka tervishoiutöötajate keskmised palgad on aasta-aastalt kasvanud, valdavalt Eesti keskmisest palgast kiiremini. Näiteks ulatus arstide keskmine palk 2015. aasta alguse seisuga ligi 225 protendini Eesti keskmisest ja haiglates oli arsti keskmine palk ligi 275 protsenti Eesti keskmisest ehk 2760 eurot.

Peaministri sõnul on tervishoiutöötajad ka järgmisel aastal selgelt eelistatum palgagrupp - haigekassa eelarvele tuginedes on palgafondi kasvuks järgmise aasta riigieelarvesse prognoositud 5,5 protsenti. Võrdlusena tõi peaminister välja õpetajate 4,6-protsendilise ja sisejulgeolekutöötajate 3,3-protsendilise palgafondi kasvu.

Rõivas juhtis tervishoiutöötajate tähelepanu ka sellele, et haigekassa eelarve osakaal SKT-st on viimase kümne aastaga kasvanud rohkem kui neljandiku (3,8%-lt 4,9%-ni) ning haigekassa eelarve osakaal SKT-st jätkab kasvu ka järgmistel aastatel.

Peaminister klaaris ära ka ühe eksiarvamuse. Nimelt ei vasta tema sõnul tõele väide, et sotsiaalmaksu langetamisest tekib haigekassa eelarvesse puudujääk.

"Sotsiaalmaksu langetamine kompenseeritakse 100-protsendiliselt haigekassale riigieelarvest," kirjutas ta.

Rõivas kinnitas, et toetab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski püüdlusi analüüsida tervishoiusüsteemi sees olevaid puudusi ja võimalusi vahendite paremaks kasutamiseks. Samuti ootab ta ettepanekuid ja koostööd ka haigekassat riigiga kahasse juhtivatelt organisatsioonidelt: tööandjate ja kindlustatute esindajatelt.

Toimetaja: Merili Nael



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: