Rõivas tervishoiutöötajatele: süsteemis on vahendite paremaks kasutamiseks ruumi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Vastuses tervishoiutöötajate avalikule pöördumisele ütles peaminister Taavi Rõivas, et pikas perspektiivis vajab tervishoid lisaraha, kuid esmalt on vaja analüüsida tervishoiusüsteemi sees olevaid võimalusi vahendite paremaks kasutamiseks.

Rõivas kirjutas, et Eesti tervishoiusüsteem on võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega efektiivne ning selle rahastamissüsteem tervikuna toimib. Seetõttu ei pea ta vajalikuks muuta praeguse süsteemi põhielemente nagu sihtotstarbeline ravikindlustusmaks, ravikindlustusvahendite keskne juhtimine ja ühe haigekassa süsteem.

Peaministri sõnul ei saa aga silma kinni pigistada selle ees, et haigekassa on süstemaatiliselt eksinud oma eelarve prognoosidega.

Näitena tõi peaminister Haigekassa eelduse, et haigushüvitistele kulub 2016. aastal sama palju kui aasta varem, arvestamata samas asjaoluga, et inimeste palgad tõusevad umbes 6 protsenti aastas ja seega tuleks eeldada, et ka hüvitistele kulub rohkem. Samuti prognoositi peaministri sõnul sel aastal eriarstiabi osutamise vähenemist nii ambulatoorses kui statsionaarses ravis – seda olukorras, kus tegelik ravivajadus pigem kasvab.

"Valedel eeldustel koostatud eelarvega mindi juba kuue kuuga lõhki. Just seetõttu tuleb enne, kui räägime pikaajalisest tervishoiu rahastamise süsteemi muutmisest, ära lahendada praegune eelarvepuudujääk," kirjutas ta.

Rõivas märkis, et ka tervishoiutöötajate keskmised palgad on aasta-aastalt kasvanud, valdavalt Eesti keskmisest palgast kiiremini. Näiteks ulatus arstide keskmine palk 2015. aasta alguse seisuga ligi 225 protendini Eesti keskmisest ja haiglates oli arsti keskmine palk ligi 275 protsenti Eesti keskmisest ehk 2760 eurot.

Peaministri sõnul on tervishoiutöötajad ka järgmisel aastal selgelt eelistatum palgagrupp - haigekassa eelarvele tuginedes on palgafondi kasvuks järgmise aasta riigieelarvesse prognoositud 5,5 protsenti. Võrdlusena tõi peaminister välja õpetajate 4,6-protsendilise ja sisejulgeolekutöötajate 3,3-protsendilise palgafondi kasvu.

Rõivas juhtis tervishoiutöötajate tähelepanu ka sellele, et haigekassa eelarve osakaal SKT-st on viimase kümne aastaga kasvanud rohkem kui neljandiku (3,8%-lt 4,9%-ni) ning haigekassa eelarve osakaal SKT-st jätkab kasvu ka järgmistel aastatel.

Peaminister klaaris ära ka ühe eksiarvamuse. Nimelt ei vasta tema sõnul tõele väide, et sotsiaalmaksu langetamisest tekib haigekassa eelarvesse puudujääk.

"Sotsiaalmaksu langetamine kompenseeritakse 100-protsendiliselt haigekassale riigieelarvest," kirjutas ta.

Rõivas kinnitas, et toetab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski püüdlusi analüüsida tervishoiusüsteemi sees olevaid puudusi ja võimalusi vahendite paremaks kasutamiseks. Samuti ootab ta ettepanekuid ja koostööd ka haigekassat riigiga kahasse juhtivatelt organisatsioonidelt: tööandjate ja kindlustatute esindajatelt.

Toimetaja: Merili Nael



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: