ERR Brüsselis: mõtlejad kutsuvad üles euroala lagunemist ära hoidma ({{commentsTotal}})

Kümme prominentset mõtlejat Pariisist ja Berliinist kutsuvad Euroopa liidreid viivitamatult tegutsema, et ära hoida euroala lagunemine. Poolteist aastat töös olnud Bertelsmann Stiftungi ja Jacques Delors'i instituudi raport annab konkreetsed soovitused majandus- ja rahaliidu reformimiseks, et hoogustada majanduskasvu ja luua turvavõrk järgmiseks finantskriisiks.

Euroopa liidritel on käed tööd täis, et tegeleda parasjagu lõõmavate kriisidega, olgu selleks siis Brexit, rändekriis või võitlus terrorismi vastu. Äsja esitletud raport väidab aga, et tegelikult peaks täna tegelema ka majandus- ja rahaliidu reformimisega, sest vastasel juhul euroala järgmist kriisi üle ei ela, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me teame, et järgmine kriis tuleb. Me ei tea, kas see tuleb kuue kuu, kuue nädala või kuue aasta pärast. Praegu toimub edasilükkamine, me ootame, midagi ei toimu ja ühtäkki tuleb šokk, mis võib euro hävitada. Ja kui euro hävitatakse, siis on selle mõju Euroopa integratsioonile märksa suurem kui Brexit," selgitas Jacques Delors'i instituudi direktor Henrik Enderlein.

Pariisi ja Berliini mainekate mõtlejate töölaudadel poolteise aastaga kokkupandud 15-leheküljeline raport leiab, et viimasele kriisile suutis piduri panna vaid Euroopa Keskpanga tegutsemine. Täpsemalt Mario Draghi üks kuulus lause "me teeme kõik mis vaja, et euro ei laguneks".

Paraku on Draghi juhitud Keskpank mandaadi piire ületamas. Raport väidab, et ESM, pangandusliit ja mitmed teised algatused, mille kokkuleppimiseks on rahandusministrid ja valitsusjuhid veetnud Brüsselis lugematul hulgal magamata öid, ei anna aga järgmise kriisi puhul loodetud kaitset, sest need on kiiruga kokkuklopsitud.

"Me püüame välja pakkuda tehtavaid asju. Mitte suurt pauku või unistust. Meie ettepanek on midagi visiooni ja kruvikeeraja vahepealset. Midagi, mis pakub korraliku poliitilise tee euro parandamise ja konsolideerimise suunas," ütles raporti üks autoritest, endine WTO juht Pascal Lamy.

Raport pakub välja kolmeastmelise lähenemise.

"Lähiajal tuleb leida ekvivalent Euroopa Keskpangale. Euroopa Keskpanga euro stabiliseerimise rolli peaks üle võtma ESM. Samal ajal peaks ESM-i allutama väga rangele demokraatlikule kontrollile. Teine element on reformid. Me vajame reforme kõikjal Euroopas, et tuua tagasi kasv ja tõsta konkurentsivõimet. Need reformid on madala kasvu ja kõrge tööpuuduse olukorras poliitiliselt keerulised. Ja see toob mind kolmanda punktini - me vajame investeeringuid," selgitas Enderlein.

Raportis kirjeldatud kolmas faas näeb ette liidu aluslepingu muutmist ja föderaalsele juhtimisele allutatud rahaliitu. Paraku ei näi Brüsselis, Pariisis ega Berliinis neil päevil olevat üldse isu rahaliidu reformidega tegeleda.

"Teil on absoluutselt õigus, sellega tegelemiseks ei ole mingit isu. Ja seepärast tulebki eine serveerida väikeste ampsude kaupa," ütles Lamy.

Toimetaja: Merili Nael



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: