ETV DEBATT: Kui presidenti valimiskogus ära ei valita, Kallas enam ei kandideeri ({{commentsTotal}})

{{1474661178000 | amCalendar}}

Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas teatas ETV suures presidendidebatis, et kui presidenti valimiskogus ära ei valita, siis tema enam nendel valimistel ei kandideeri.

”Ei!” teatas Kallas saate lõpumeetritel vastuseks saatejuht Andres Kuuse küsimusele ”Kas Kallas läheb kolmandale ringile?”

Seevastu Eesti poliitikast ei kavatse endine peaminister ja Reformierakonna auesimees lahkuda, selgus juba teist korda reedese päeva jooksul. Debati käigus tõdes ta, et "see [Eesti poliitika] meeldib mulle üha rohkem", varem oli ta oma Eesti poliitikas püsimist kinnitanud ETV "Ringvaates".

Küsitluste järgi Kallasele valimiskogus suurimat konkurentsi pakkuv Marina Kaljurand pidas vajalikuks, et valimistega valimiskogus siiski ühele poole saadakse.

"See [valimiste läbikukutamine valmiskogus] oleks rahva petmine," tõdes ta.
 
"30-aastastel pole aimu elust 40 aastat hiljem"
 
Märkimisväärne osa ka sellest debatist kulus arutlemisele riigisisestele majandus- ja sotsiaalpoliitiliste teemade üle. Vahe kandidaatide vahel tuli sisse näiteks suhtumises pensioniea tõusu, mille kavaga tuli paari nädala eest avalikkuse ette sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
 
Mart Helme (EKRE) nimetas pensioniea tõstmist 30-40-aastaste fantaasiaks ja märkis, et selles vanuses otsustajatel puudub ettekujutust elust 70-aastasena. Kallas ja Kaljurand aga nõustusid pensioniea tõstmise vajadusega.
 
Kõvasti kõneainet pakkusid ka sisse- ja väljaränne. Allar Jõks (VE, IRL) kutsus üles andma ettevõtetele enam võimalusi kvalifitseeritud välistööjõu sissetoomiseks. Siim Kallas oli nõus leevendama ka seniseid piiranguid, näiteks väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse saabuvale töötajale makstava vähemalt 1,24-kordse keskmise palga nõuet, mis on mõeldud tööturu kaitsmiseks odavtööjõu eest.
 
Vaesed ja väetid ning suurkorruptsioon kui Eesti häbiplekk
 
Kui kandidaatide käest küsiti, mille pärast nad Eesti puhul häbi tunnevad, mainisid Mailis Reps (KE), Marina Kaljurand ja Martin Helme vanureid ning teisi puudustkannatajaid, Kallas aga teatas, et ei oska millegi pärast häbi tunda, vaid hoopis uhkust.
 
"Suured korruptsioonijuhtumid on need, mis tuleb kiiresti ära lahendada, sest need paistavad silma ka väljaspool Eestit," tõdes Kallas siiski lõpuks.
 
Riigikaitsesse 2,4 protsenti sisekogutoodangust
 
Kaitse- ja välispoliitikast rääkides kutsus Mart Helme üles kasvatama riigikaitsekulutusi 2,4 protsendini sisekogutoodangust. Küsimusele, mille arvelt seda teha, vastas ta, et tuleb luua majanduskasvu soodustav ettevõtluskeskkond, küll siis tuleb ka riigieelarvesse raha.
 
Allar Jõks aga leidis, et kui Eesti välisesindatust – ehk häid suhteid liitlasriikidega – on nimetatud meie kaitsepoliitika eesliiniks, siis tuleks lõpetada välisministeeriumi eelarve kärpimine. Mailis Reps aga tõdes, et senised kaitsekulutuste tõstmised on tulnud siseturvalisuse – politsei, piirivalve ja päästjate – arvelt.
 
"Kokkuvõttes inimeste turvatunne niimoodi ei kasva," märkis Reps.
 
Täismahus ETV debatti on võimalik vaadata käesoleva artikliga liidetud videost.

Toimetaja: Rain Kooli



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.