ETV DEBATT: Kui presidenti valimiskogus ära ei valita, Kallas enam ei kandideeri ({{commentsTotal}})

{{1474661178000 | amCalendar}}

Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas teatas ETV suures presidendidebatis, et kui presidenti valimiskogus ära ei valita, siis tema enam nendel valimistel ei kandideeri.

”Ei!” teatas Kallas saate lõpumeetritel vastuseks saatejuht Andres Kuuse küsimusele ”Kas Kallas läheb kolmandale ringile?”

Seevastu Eesti poliitikast ei kavatse endine peaminister ja Reformierakonna auesimees lahkuda, selgus juba teist korda reedese päeva jooksul. Debati käigus tõdes ta, et "see [Eesti poliitika] meeldib mulle üha rohkem", varem oli ta oma Eesti poliitikas püsimist kinnitanud ETV "Ringvaates".

Küsitluste järgi Kallasele valimiskogus suurimat konkurentsi pakkuv Marina Kaljurand pidas vajalikuks, et valimistega valimiskogus siiski ühele poole saadakse.

"See [valimiste läbikukutamine valmiskogus] oleks rahva petmine," tõdes ta.
 
"30-aastastel pole aimu elust 40 aastat hiljem"
 
Märkimisväärne osa ka sellest debatist kulus arutlemisele riigisisestele majandus- ja sotsiaalpoliitiliste teemade üle. Vahe kandidaatide vahel tuli sisse näiteks suhtumises pensioniea tõusu, mille kavaga tuli paari nädala eest avalikkuse ette sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
 
Mart Helme (EKRE) nimetas pensioniea tõstmist 30-40-aastaste fantaasiaks ja märkis, et selles vanuses otsustajatel puudub ettekujutust elust 70-aastasena. Kallas ja Kaljurand aga nõustusid pensioniea tõstmise vajadusega.
 
Kõvasti kõneainet pakkusid ka sisse- ja väljaränne. Allar Jõks (VE, IRL) kutsus üles andma ettevõtetele enam võimalusi kvalifitseeritud välistööjõu sissetoomiseks. Siim Kallas oli nõus leevendama ka seniseid piiranguid, näiteks väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse saabuvale töötajale makstava vähemalt 1,24-kordse keskmise palga nõuet, mis on mõeldud tööturu kaitsmiseks odavtööjõu eest.
 
Vaesed ja väetid ning suurkorruptsioon kui Eesti häbiplekk
 
Kui kandidaatide käest küsiti, mille pärast nad Eesti puhul häbi tunnevad, mainisid Mailis Reps (KE), Marina Kaljurand ja Martin Helme vanureid ning teisi puudustkannatajaid, Kallas aga teatas, et ei oska millegi pärast häbi tunda, vaid hoopis uhkust.
 
"Suured korruptsioonijuhtumid on need, mis tuleb kiiresti ära lahendada, sest need paistavad silma ka väljaspool Eestit," tõdes Kallas siiski lõpuks.
 
Riigikaitsesse 2,4 protsenti sisekogutoodangust
 
Kaitse- ja välispoliitikast rääkides kutsus Mart Helme üles kasvatama riigikaitsekulutusi 2,4 protsendini sisekogutoodangust. Küsimusele, mille arvelt seda teha, vastas ta, et tuleb luua majanduskasvu soodustav ettevõtluskeskkond, küll siis tuleb ka riigieelarvesse raha.
 
Allar Jõks aga leidis, et kui Eesti välisesindatust – ehk häid suhteid liitlasriikidega – on nimetatud meie kaitsepoliitika eesliiniks, siis tuleks lõpetada välisministeeriumi eelarve kärpimine. Mailis Reps aga tõdes, et senised kaitsekulutuste tõstmised on tulnud siseturvalisuse – politsei, piirivalve ja päästjate – arvelt.
 
"Kokkuvõttes inimeste turvatunne niimoodi ei kasva," märkis Reps.
 
Täismahus ETV debatti on võimalik vaadata käesoleva artikliga liidetud videost.

Toimetaja: Rain Kooli



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: