Tapmises kahtlustatavana kinni peetud politseinik võeti vahi alla ({{commentsTotal}})

{{1474690233000 | amCalendar}}

Politsei pidas reedel Tallinnas kinni Põhja prefektuuri politseiametniku, keda kahtlustab 41-aastase mehe tapmises, teatas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) laupäeval. Harju maakohus otsustas rahuldada prokuratuuri taotluse ning võttis tapmises kahtlustatava politseiniku vahi alla.

Reedel kella 20.20 ajal sai politsei väljakutse Tallinnas Lasnamäel asuvasse kortermajja, mille trepikojast leidis maja elanik 41-aastase mehe kuulihaavaga surnukeha.

Politseinikud pidasid sündmuskohal kahtlustatavana kinni 29-aastase mehe, kes töötab Põhja prefektuuris politseinikuna.

"Pidasime 29-aastase politseiametniku kinni kahtlustatavana tapmises," lausus Põhja prefekt Kristian Jaani.

"Kinni peetud politseiametnik elab majas, mille trepikojast surnukeha leiti ning politseiniku teenistusrelv oli sündmuskohal. Kahtlustatav ei olnud täitmas tööülesandeid. Kuriteopaigas töötavad hetkel kriminalistid ning politsei sisekontrollibüroo uurijad. Kõik juhtumi asjaolud ning tapetu ja kahtlustatava võimalik seos on selgitamisel."

Kriminaalmenetlust viib läbi PPA sisekontrollibüroo ja juhib Põhja Ringkonnaprokuratuur.

Kahtlustatav võeti vahi alla

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas täna Harju Maakohtule taotluse eile Lasnamäel Majaka tänaval 41-aastase mehe tapmises kahtlustatuna kinni peetud 29-aastase politseiniku vahistamiseks. Kuritegu toimus kortermaja trepikojas ning kahtlustatav oli ise sama maja elanik.

Tänaseks on selgunud, et politseinik oli sündmuse hetkel raskes joobes. Kahtlustatavana kinnipidamise järel viidi ta kainenema. Praeguseks on ta tapmises kahtlustatavana üle kuulatud, tema ütluste sisu praegusel hetkel ei avata.

Juhtivprokurör Taavi Perni sõnul taotles prokuratuur kahtlustatava eeluurimise ajaks vahi alla võtmist. "Leiame, et sellise teo toimepanemises kahtlustatava politseiniku käitumine oli sedavõrd ettearvamatu, et vabaduses viibides ei ole võimalik välistada, et ta edaspidi kuritegusid toime ei pane. Samuti on meie hinnangul olemas oht, et nii raskes kuriteos kahtlustatavana võib ta hakata ka menetlusest kõrvale hoiduma või tunnistajate ütlusi endale soodsas suunas mõjutama," selgitas Pern.

Põhja prefekt Kristian Jaani ütles, et kahtlustataval oli ametikohustuste tõttu alaline relvakandmise luba. "Politseiametnik töötas kiirreageerijana ning kiirreageerijatelt ootame valmidust vajadusel väljakutsetele reageerida ka väljaspool tavapärast tööaega. Sündmuse ajal polnud politseinik täitmas teenistuskohustusi. Kahtlustatav on üheks osaks üksusest, mille liikmetelt ootame eriliselt kõrget pingetaluvust ja enesekontrolli ning suhtume sündmusesse väga tõsiselt. Peame välja selgitama, kas nende ametnike puhul esineb riske, mille paremini tähelepanu pöörata," rääkis Jaani.

Järgnevalt viiakse läbi menetlustoimingud, mis selgitavad välja kuriteopõhjused ja -motiivid. "Eesti inimeste usaldus politsei vastu on väga kõrge. Korrakaitsjate ülesanne on tagada meie turvalisust ja ootame õigustatult, et nad loovad turvalisust ka väljaspool tööaega. Menetluse eesmärgiks on kiiresti ja põhjalikult kõik asjaolud välja selgitada ning hoida usaldust õiguskaitseasutuste vastu," ütles Pern.

Tänase päeva jooksul otsustab kohus, kas rahuldada prokuratuuri taotlus ja võtta kahtlustatav vahi alla.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: