Külli Taro: kui paha elu ei sobi kokku hea poliitikaga ({{commentsTotal}})

Külli Taro.
Külli Taro. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

"Kui inimesed on oma isiklikus elus kord valikud teinud, on poliitikute ülesanne välja töötada kujunenud olukorrale sobiv poliitika. Mitte vastupidi, püüdes teha tegelikule elule etteheiteid, et see ei sobi kokku olemasoleva poliitikaga," leiab Külli Taro oma arvamusloos.

Möödunud nädalal toimus taas tervishoiutöötajate streik. Seekord oli eesmärk tõmmata tähelepanu tervishoiusektori lisaraha vajadustele. Haigekassa rahakott on lõhki ja minister otsib palehigis võimalusi eelarveaugu lappimiseks. Nädal varem arutas valitsus pensionisüsteemi jätkusuutmatuse teemat.

Mõlema probleemi lahendamise vajadus on pikka aega teada olnud, samuti on sarnane probleemi tekkimise põhjus – vananev ja vähenev rahvastik. Vähem maksumaksjaid tähendab väiksemat maksutulu, millest pensioni- ja tervishoiusüsteemi ülal hoida. Tervishoiukulud on kõrgemad just neis vanusegruppides, mis järgneva 25 aasta jooksul jõudsalt kasvavad. Haigekassa on seega lausa kahekordse surve all: tervishoiuteenuse vajadus kasvab, aga tööealine elanikkond ja seega maksutulu baas väheneb.

Pärast arutelu valitsuses märkis sotsiaalkaitseminister, et kõik pensionisüsteemi hädad saavad alguse sellest, et meil on liiga vähe lapsi. Minister sai isegi tublisti kiita, et ütles välja justkui tõe, mida teised ei julgeks. Aga peaks nüüd õige hoogu ja mõtleks järele, mis on ikkagi probleem ja mis on paratamatu fakt.

Kui analoogiat otsida, siis peaks tervise- ja tööminister raviraha puuduses hakkama süüdistama inimeste liiga pikka eluiga. See veel puuduks. Sotsiaalkaitseministrit tuleb kiita pensioniteema valitsusse viimise ja vähemalt eripensionide osas mingi otsuse langetamise eest. Laste vähesus on fakt. Probleem on hoopis olemasolevas pensioni- ja tervishoiusüsteemis, mis tänastesse oludesse enam ei sobi.

Poliitikakujundamine, mis on rahva valitud parlamendi ja selle nimetatud valitsuse ülesanne, tähendab poliitika väljatöötamist vastavalt tegelikule elule, mitte etteheitmist, et inimesed teevad oma isiklikus elus valesid valikuid või elu areneb vales suunas.

Paratamatute faktide ignoreerimine ei aita probleeme lahendada.

Vananev ja vähenev rahvastik on fakt. Mitte ainult Eestis, vaid paljudes arenenud riikides. Selliseid möödapääsmatuid fakte on veelgi.

Linnastumine ja maaga seotud töökohtade vähenemine on juba paar sajandit vana trend. Eesti Arengufondi 2012. aastal koostatud väliskeskkonna tulevikutrendide analüüsis juhiti näiteks tähelepanu, et veel käimasoleva kümnendi jooksul peame muu hulgas arvestama inimeste kasvava mobiilsusega, töömustrite mitmekesistumise ja paindliku tööga, globaalse ajude ringluse laienemise, struktuurse tööpuuduse ning oskuste elutsükli lühenemisega.

Taolised ülemaailmsed trendid mõjutavad pensioni- ja tervishoiusüsteemi kõrval pea kõiki eluvaldkondi haridusest haldusreformini. Kas haridussüsteem valmistab inimesi ette oskuste elutsükli vähenemisega ehk vajadusega pideva elukestva õppe järele ning globaalseks tööjõuturuks? Kas haldusreform arvestab, et ka suuremate omavalitsustega ei saavuta me tõenäoliselt olukorda, kus kogu inimese elu mööduks ühe omavalitsuse piires? Et teenuseid tarbitakse üheaegselt mitmes omavalitsuses, noored liiguvad linnadesse ja mitte ainult Eesti piires.

Oleks parem, kui poliitikakujundajad need suundumused arvesse võtaks. Muidu peame jälle tõdema, et tegime küll pagana hea süsteemi, aga see ei tööta, sest näe, päriselu ei lähe sellega kokku. Poliitika eesmärk on küll ka suunata inimesi teatud soovitud viisil käituma, pahedest hoiduma, kuid viidatud trendid ei ole pahed, vaid elu arenguga kaasas käiv paratamatus.

Sel nädalal avaldatud aastaülevaates viitas ka õiguskantsler murele, et seadustesse kirjutatakse unistus, lootus või soov, mis suunas elu võiks muutuda. Samas pole mitte ühtegi abinõu, mille kasutamise tulemusel võiks elu soovitud suunas muutuda. Selline soovmõtlemine ei ole hea õigusloome praktika.

Paratamatute faktide ignoreerimine ei aita probleeme lahendada. Tuuleveskitega võitlemise asemel peaks mõtlema, kuidas need enda kasuks tööle panna. Häid soovitusi on lugematud analüüsid ja raportid täis. Läbivalt rõhutatakse, et olemasoleva poliitika keskselt mõtlemine ei aita, natuke millegi parendamine ei aita.

Lihtsalt öeldes ei taha mina elada riigis, kus poliitikud ütlevad, milline on õige peremudel või eluviis – mitu last peab minu peres olema, kus ja kuidas ma peaksin elama või kellega üldse tohib koosellu astuda. Ma tahan elada riigis, kus inimestel on oma isikliku elu korraldamisel vabadus, loomulikult piirides, mis teiste elu ega avalikku huvi ei kahjusta.

Kui inimesed on oma isiklikus elus kord valikud teinud, on poliitikute ülesanne välja töötada kujunenud olukorrale sobiv poliitika. Mitte vastupidi, püüdes teha tegelikule elule etteheiteid, et see ei sobi kokku olemasoleva poliitikaga.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Rassismivastane marss BostonisRassismivastane marss Bostonis

Fotod: Bostoni rassismivastasel marsil osalesid tuhanded inimesed

Bostonis toimus laupäeval tuhandete inimeste osavõtul rassismivastane meeleavaldus, millega kaasnesid väiksemad kähmlused politseiga, tõsisem vägivald suudeti ära hoida.

Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Belinda CarlisleBelinda Carlisle
Galerii: Belinda Carlisle'ile kingiti temanimelise mustriga Haapsalu sall

Eile esines Haapsalus Belinda Carlisle, kes tähistas siin oma 59. sünnipäeva. Pitsikeskuses kingiti staarile temanimelise mustriga Haapsalu sall.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.