Külli Taro: kui paha elu ei sobi kokku hea poliitikaga ({{commentsTotal}})

Külli Taro.
Külli Taro. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

"Kui inimesed on oma isiklikus elus kord valikud teinud, on poliitikute ülesanne välja töötada kujunenud olukorrale sobiv poliitika. Mitte vastupidi, püüdes teha tegelikule elule etteheiteid, et see ei sobi kokku olemasoleva poliitikaga," leiab Külli Taro oma arvamusloos.

Möödunud nädalal toimus taas tervishoiutöötajate streik. Seekord oli eesmärk tõmmata tähelepanu tervishoiusektori lisaraha vajadustele. Haigekassa rahakott on lõhki ja minister otsib palehigis võimalusi eelarveaugu lappimiseks. Nädal varem arutas valitsus pensionisüsteemi jätkusuutmatuse teemat.

Mõlema probleemi lahendamise vajadus on pikka aega teada olnud, samuti on sarnane probleemi tekkimise põhjus – vananev ja vähenev rahvastik. Vähem maksumaksjaid tähendab väiksemat maksutulu, millest pensioni- ja tervishoiusüsteemi ülal hoida. Tervishoiukulud on kõrgemad just neis vanusegruppides, mis järgneva 25 aasta jooksul jõudsalt kasvavad. Haigekassa on seega lausa kahekordse surve all: tervishoiuteenuse vajadus kasvab, aga tööealine elanikkond ja seega maksutulu baas väheneb.

Pärast arutelu valitsuses märkis sotsiaalkaitseminister, et kõik pensionisüsteemi hädad saavad alguse sellest, et meil on liiga vähe lapsi. Minister sai isegi tublisti kiita, et ütles välja justkui tõe, mida teised ei julgeks. Aga peaks nüüd õige hoogu ja mõtleks järele, mis on ikkagi probleem ja mis on paratamatu fakt.

Kui analoogiat otsida, siis peaks tervise- ja tööminister raviraha puuduses hakkama süüdistama inimeste liiga pikka eluiga. See veel puuduks. Sotsiaalkaitseministrit tuleb kiita pensioniteema valitsusse viimise ja vähemalt eripensionide osas mingi otsuse langetamise eest. Laste vähesus on fakt. Probleem on hoopis olemasolevas pensioni- ja tervishoiusüsteemis, mis tänastesse oludesse enam ei sobi.

Poliitikakujundamine, mis on rahva valitud parlamendi ja selle nimetatud valitsuse ülesanne, tähendab poliitika väljatöötamist vastavalt tegelikule elule, mitte etteheitmist, et inimesed teevad oma isiklikus elus valesid valikuid või elu areneb vales suunas.

Paratamatute faktide ignoreerimine ei aita probleeme lahendada.

Vananev ja vähenev rahvastik on fakt. Mitte ainult Eestis, vaid paljudes arenenud riikides. Selliseid möödapääsmatuid fakte on veelgi.

Linnastumine ja maaga seotud töökohtade vähenemine on juba paar sajandit vana trend. Eesti Arengufondi 2012. aastal koostatud väliskeskkonna tulevikutrendide analüüsis juhiti näiteks tähelepanu, et veel käimasoleva kümnendi jooksul peame muu hulgas arvestama inimeste kasvava mobiilsusega, töömustrite mitmekesistumise ja paindliku tööga, globaalse ajude ringluse laienemise, struktuurse tööpuuduse ning oskuste elutsükli lühenemisega.

Taolised ülemaailmsed trendid mõjutavad pensioni- ja tervishoiusüsteemi kõrval pea kõiki eluvaldkondi haridusest haldusreformini. Kas haridussüsteem valmistab inimesi ette oskuste elutsükli vähenemisega ehk vajadusega pideva elukestva õppe järele ning globaalseks tööjõuturuks? Kas haldusreform arvestab, et ka suuremate omavalitsustega ei saavuta me tõenäoliselt olukorda, kus kogu inimese elu mööduks ühe omavalitsuse piires? Et teenuseid tarbitakse üheaegselt mitmes omavalitsuses, noored liiguvad linnadesse ja mitte ainult Eesti piires.

Oleks parem, kui poliitikakujundajad need suundumused arvesse võtaks. Muidu peame jälle tõdema, et tegime küll pagana hea süsteemi, aga see ei tööta, sest näe, päriselu ei lähe sellega kokku. Poliitika eesmärk on küll ka suunata inimesi teatud soovitud viisil käituma, pahedest hoiduma, kuid viidatud trendid ei ole pahed, vaid elu arenguga kaasas käiv paratamatus.

Sel nädalal avaldatud aastaülevaates viitas ka õiguskantsler murele, et seadustesse kirjutatakse unistus, lootus või soov, mis suunas elu võiks muutuda. Samas pole mitte ühtegi abinõu, mille kasutamise tulemusel võiks elu soovitud suunas muutuda. Selline soovmõtlemine ei ole hea õigusloome praktika.

Paratamatute faktide ignoreerimine ei aita probleeme lahendada. Tuuleveskitega võitlemise asemel peaks mõtlema, kuidas need enda kasuks tööle panna. Häid soovitusi on lugematud analüüsid ja raportid täis. Läbivalt rõhutatakse, et olemasoleva poliitika keskselt mõtlemine ei aita, natuke millegi parendamine ei aita.

Lihtsalt öeldes ei taha mina elada riigis, kus poliitikud ütlevad, milline on õige peremudel või eluviis – mitu last peab minu peres olema, kus ja kuidas ma peaksin elama või kellega üldse tohib koosellu astuda. Ma tahan elada riigis, kus inimestel on oma isikliku elu korraldamisel vabadus, loomulikult piirides, mis teiste elu ega avalikku huvi ei kahjusta.

Kui inimesed on oma isiklikus elus kord valikud teinud, on poliitikute ülesanne välja töötada kujunenud olukorrale sobiv poliitika. Mitte vastupidi, püüdes teha tegelikule elule etteheiteid, et see ei sobi kokku olemasoleva poliitikaga.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema