Hiiumaal harjutati saarte elanikele esmaabi andmist välihaiglas ({{commentsTotal}})

Hiiumaal toimus õppus, kuidas tagada, et saartel elavad inimesed ei jääks esmaabita, kui kohalik haigla peaks näiteks maha põlema. Täna harjutati päästemeeskonna välihaigla kasutamist.

Hiiumaal peetud õppuse stsenaariumi järgi oli kohalik haigla hävinud ja suurõnnetusega toimetulekuks suunati saarele päästemeeskonna meditsiinirühm, kes rajas Kärdlasse välihaigla. Lisaks toodi mandrilt juurde kuus kiirabibrigaadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Õppuse läbiviija, Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhi Arkadi Popovi sõnul valiti õppuse kohaks Hiiumaa seetõttu, et tegemist on saarega, kus tavapärane meditsiiniline ressurss on piiratud.

"Haigla on suhteliselt piiratud meditsiinilise võimekusega, on üks kiirabibrigaad," selgitas ta.

Õppuse puhul on väga oluline harjutada läbi mandrilt tulnud erinevatest piirkondadest pärit lisajõudude omavaheline koostöö, mida igapäevaselt ette ei tule. Ühe kiirabibrigaadi saab tuua Hiiumaale politsei helikopteriga. Päeval kulub selleks sõiduks umbes 40 minutit. Suurema võimekuse jaoks tuleb aga kasutada meretransporti.

"Kindlasti selline suur struktuur nagu välihaigla ja ka täiendavad kiirabibrigaadid saavad siia pääseda ainult praamidega," ütles Popov.

Päästemeeskonna välihaigla suudab aidata kohalikke laiemalt kui seda on ainult vältimatu esmaabi.

"Me suudame pakkuda teatud aja jooksul, mis sisaldab endas päevi ja kuni nädalat ja rohkemgi, ajutist lahendust sellele, kui ei ole võimalik kohapeal osutada tervishoiuteenust. Ma ei räägi siin ainult erakorraliste haigete käsitlusest. Meil on suutlikkus käsitleda nii kirurgilisi haigeid, intensiivravi vajavaid haigeid, nii lapsi kui ka naisi ja rasedaid," kinnitas päästemeeskonna meditsiinirühma juht Raido Paasma.

Eesti päästemeeskonna meditsiinirühm on omandanud kogemusi ka mitmel välismissioonil, näiteks 2004. aastal Indoneesia maavärina piirkonnas ja 2005. aastal Pakistanis. Tegemist on suurima taolise õppusega, mis Hiiumaal korraldatud.

Toimetaja: Merili Nael



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: