Kersna: arvete klaarimist Reformierakonnas ei tule ({{commentsTotal}})

{{1474709857000 | amCalendar}}
Liina Kersna
Liina Kersna Autor/allikas: ERR

Reformierakondlane Liina Kersna ütles, et parteis arvete klaarimist pärast presidendivalimisi ei tule ja ka praegu on õhkkond sõbralik.

"Ma olen täiesti veendunud, et sellist asja ei tule, sest see Reformierakond, mida mina olen kõrvalt näinud kümme aastat ja lähemalt seest näinud pea kaks aastat, ei ole selline erakond, kus teisitimõtlemist karistataks ja kus oleks mingisugune arvete klaarimine," ütles Kersna ETV otsesaates.

"Me oleme nüüd kaks nädalat riigikogus tööd teinud ja ma tõesti ütlen, et meeleolu on väga sõbralik ja rahulik. Ei ole mingisugust veelahet ega lõhet. Me teeme hästi koostööd ja meie ühine huvi on valida Eestile parim president," lisas ta.

Kersna sõnul toetab Reformierakonna fraktsioonis Marina Kaljuranda kümmekond inimest.

Kersna sõnul on Marina Kaljuranna kõrget toetust arvestades valijameestel vastutus just Kaljuranna poolt hääletada.

"Ma ei kujuta ette, kuidas valijamehed lähevad tagasi oma kogukondadesse, kui Marina ei saa isegi teise vooru. Seda on kindlasti päris keeruline oma sõpradele ja tuttavatele selgitada," lisas ta.

 

Valimiskogu liige, reformierakondlane Ants Leemets ütles, et hääletab Siim Kallase poolt. Ta usub, et Kallas saab teise vooru.

Leemets pakkus, et Kallas kogub esimeses voorus 91 häält ja peab seda piisavaks, et edasi saada.

Teine Leemetsa valik on tema sõnul Marina Kaljurand.

Leemets rääkis, et kõik presidendikandidaadid on väga tublid. Sellist kandidaati, kelle poolt Leemets ei hääletaks ei ole, ütles ta.

"Kõik on väga tublid inimesed ja leiavad rahva poolt toetust," sõnas Leemets.

 

IRL-i valijamees Toomas Tõniste ütles, et hääletab Allar Jõksi poolt.

Tõniste rääkis, et kui Jõks edasi ei saa, siis teist valikut tal hetkel pole.

Tõniste sõnul ei hääleta ta kindlasti Mart Helme poolt.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: