Eestis napib logopeedilist abi ({{commentsTotal}})

Ligikaudu veerand Eesti lastest vajab mingil arenguetapil logopeedi abi, kuna kannatavad kommunikatsioonipuude käes. Lisaks on ligi 5000 täiskasvanut, kel on kõnepuue tekkinud ajukahjustuse tagajärjel. Et mõista, kuidas neid inimesi ära tunda ja aidata, koostasid Tartu ülikooli eripedagoogika õppejõud Eesti praktikal põhineva kõrgkooliõpiku kommunikatsioonipuuetest ja nende teraapiast.

Kõnepuue võib tähistada erinevaid kõnega seotud häireid, näiteks võib inimesel olla probleeme hääldamisega, häälega, kõne sujuvusega või on kõnevõime röövinud ajukahjustus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Uue õpiku autori, TÜ eripedagoogika osakonna juhataja Marika Padriku sõnul on võtmeküsimus selles, kuidas ümbritsevad inimesed suudavad puudega inimest suhtluses toetada.

"Probleem ei ole mitte selle inimese küljes, kellel see on, vaid tegelikult see probleem avaldub keskkonnas. Sa pead ju õppima suhtlema selle inimesega. Kuidas vestelda, kuidas kuulata, kuidas aidata teda oma sõnumi konstrueerimisel näiteks - need on õpitavad oskused," selgitas Padrik.

Hinnanguliselt veerand Eesti lastest kogeb mingil arenguetapil kõnepuuet ning vajab logopeedi abi.

Täiskasvanute puhul on statistikat teha veelgi raskem, kuid teadlased on insultide arvu põhjal tuletanud, et Eestis võib olla ligi 5000 afaasiaga ehk insuldi põhjustatud keelepuudega inimest.

Üheks neist on endine õiguskantsler Indrek Teder, kes otsis logopeedi abi kohe pärast insulti.

"Ma ei saanud õigesti rääkida. Näiteks ma olen kogu aeg öelnud, sa ei saa öelda ka pastapliiats ise. Ja sa alustad just A-st ja B-st, sa oled nagu väike laps. Aga see on teistsugune, seal sul on oma mõtted korrektsed, aga sa ei saa ise kommunikeerida," selgitas Teder.

Logopeedilist abi Marika Padriku sõnul meil aga napib, kuna elukvaliteedi tõusuga on muutunud ka lapsevanemad oma järeltulijate arengust teadlikumaks. Seega on nõudlus logopeedi järele aina suurem, samas kui õppida seda ala väga ei soovita.

Eesti praktikal põhinev kõrgkooliõpik peaks aga pakkuma eripedagoogika ja logopeedia tudengitele senisest praktilisemat õppimisvõimalust ning olema heaks käsiraamatuks ka juba töötavatele spetsialistidele ja kõnehäiretega laste vanematele.

Toimetaja: Merili Nael



Liisi Koikson elust Londonis: hindan inimesi, kes jaksavad seal olla pikki aastaid

Liisi Koikson avaldab uue heliplaadi "Coffe for One", millel kõlavad esmakordselt ka lauljatari enda salvestatud laulud. Mitmed lood on inspireeritud Koiksoni Londoni perioodist.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.