Merkel: EL peab sõlmima kolmandate riikidega rohkem rändeleppeid ({{commentsTotal}})

Migrandid Saksamaal varjupaigakeskuses.
Migrandid Saksamaal varjupaigakeskuses. Autor/allikas: Fabrizio Bensch/Reuters/Scanpix

Saksa kantsler Angela Merkel ütles laupäeval, et Euroopa Liit peab sõlmima kolmandate riikidega rohkem rändeleppeid asüüliõigusest ilma jäävate migrantide tagasisaatmiseks.

"Me tahame peatada ebaseadusliku immigratsiooni, täites samal ajal humanitaaralaseid kohustusi," ütles Merkel Viinis pärast kõnelusi nn Balkani rändemarsruudil asuvate riikide kolleegidega.

Kantsler ütles ajakirjanikele, et on vaja sõlmida kokkuleppeid eriti Aafrika riikidega, aga ka Pakistani ja Afganistaniga, et "saaks selgeks, et need, kel pole õigust Euroopasse jääda, saaksid tagasi kodumaale minna".

Merkel avaldas ühtlasi toetust Kreekale ja Itaaliale ja lubas, et Saksamaa võtab mõlemast riigist vastu mitusada migranti kuus, vahendas uudisteagentuur dpa.

EL ja Türgi sõlmisid märtsis rändeleppe, mille alusel lubas Ankara võtta tagasi kõik Türgist Kreekasse saabuvad migrandid tingimusel, et EL võtab iga tagasisaadetava migrandi eest Türgi põgenikelaagritest vastu ühe süürlase.

Rändelepe on peatanud suurema rändelaine piki Lääne-Balkani koridori, ent sajad migrandid üritavad endiselt seda mööda Lääne-Euroopasse jõuda.

Sestsaadik on EL langenud rändesurve alla Liibüa suunalt.

Vahemerd ületades on sel aastal EL-i jõudnud üle 300 000 migrandi. Eelmise aasta esimese üheksa kuuga ületas Vahemere 520 000 migranti.

Kreekas on endiselt 60 000 migranti.

Merkeli sõnul on EL-i liikmesmaad põgenikke bloki jaotuskava alusel ümber asustanud liiga aeglaselt, lisades, et see võib suurendada survet Kreeka piiril Bulgaariaga.

"On vastuvõetamatu, et koormat kannavad riigid, kuhu migrandid esimesena saabuvad," ütles Kreeka peaminister Alexis Tsipras Viinis. "See küsimus puudutab ka sihtkohariike."

Ungari peaminister Viktor Orbán ütles Viinis, et EL peab saatma migrandid tagasi Egiptusesse, Liibüasse või teistesse riikidesse.

Viini tippkohtumisel osalesid Kern, Saksa kantsler Angela Merkel, Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ning Albaania, Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka, Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Sloveenia ja Ungari valitsusjuht.

Allikas: AFP-AP-BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: