Moora: kahtlen, et Eesti ka kahe nädala pärast uue presidendi saab ({{commentsTotal}})

Eestile jäi eile president valimata isiklike solvumiste ja parteisisese võimuvõitluse tõttu ning on kahtlane, kas ka kahe nädala pärast riigipea valitud saab, ütles politoloog ja Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, kelle hinnangul nõrgestas juhtunu kindlasti ka peaminister Taavi Rõivase positsiooni.

Moora rääkis saates "Hommik Anuga", et vastus, miks eile presidenti ei valitud, peitub selles, kuhu meie poliitika on jõudnud.

"Oleme jõudnud sellisesse seisu, kus kokkuleppeid tehes ei lepita enam kokku täpselt selle asja üle, mis arutluse all on, vaid peetakse kogu aeg silmas mingeid teiseseid, kolmandaid ja neljandaid huvisid. /.../ Seega poliitilised või erakonnahuvid domineerivad. See ei ole Eesti poliitika eripära," kinnitas ta, tuues näiteks Hispaania, kus poliitikute suutmatus kokkulepeteks toob varsti juba kolmandad valimised.

Moora märkis,et kuigi eile oli valimiskogus kindlasti ka neid omavalitsustest pärit liikmeid, kes kuulasid erakonna juhtkonna soovitusi valimiskasti tühi sedel panna, ei põhjustanud need inimesed valimiste nurjumist.

"Valimata jäi ikkagi just parteide teatud juhtide ja teatud isikute muude kaalutluste tõttu," usub ta. "Kaalutluseks võib olla mingi isiklik solvumine, võimuvõitlus partei sees, kahe leeri vaheline heitlus, mis ei puudutagi võib-olla lõplikku olukorda, kumbagi kandidaati - lihtsalt omavahel kembeldakse."

Savisaar viis Repsilt hääled

Keskerakonna kandidaadi Mailis Repsi tulemus oli Moora hinnangul poliitikule pettumus, sest eeldati suuremat toetust.

"On põhjust arvata, et [Keskerakonna esimees Edgar] Savisaar viis arvatavalt need hääled Repsi tagant ära ja tõenäoliselt see suur hulk hääli, mis kolmandas voorus tühjalt läksid, võis olla reaktsioon sellele," märkis ta.

Politoloog lisas, et tegelikult ei juhtu suures plaanis nüüd midagi hullu, kuid paraku on poliitilise eliidi niigi mitte kõige parem maine rahva silmis veelgi kahjustada saanud. Võitjaks ei saa praegu kedagi pidada ja riigikogus saab kahe nädala pärast presidendi ära valida vaid juhul, kui selleks on selge poliitiline kokkulepe ja kandidaadi taga on 68 häält.

"Täna ma ütlen, et seda inimest ei paista," nentis Moora.

Tema sõnul on erakonnad oma positsioonidesse lukustunud ja seega peab kandidaat olema uus inimene. Ehkki sellist on võimalik leida, siis probleem on see, et ta ei ole avanud oma vaateid ja tausta, meedial ei ole olnud võimalust teda kuude kaupa uurida. Seega ei tea me, kelle presidendiks saame.

Küsimusele, kas kahe nädala pärast on Eestil uus president, vastas Moora, et ausalt öeldes kahtleb selles. "Ei ole mõtet kuulutada musta juttu. No vast on, aga märke on küllalt, et see nii libedalt ei lähe," nentis ta.

Suurim välk lööb Rõivasse

Moora sõnul on kogu Eesti poliitiline klass saanud valusa hoobi, kuid peaminister Taavi Rõivas on selle piksevarras.

"Tema on praegu see juhtoinas, kes peab otsustama, juhtima ja tegema ning ükskõik, kas tal on süüd või mitte, siis kõige kõvem välk lööb temasse," lausus ta. "Arvan küll, et tema positsioon on praegu tunduvalt nõrgenenud, küllalt on inimesi kõigis koalitsioonierakondades, ka tema enda erakonnas, kes selle peale rahulolevalt käsi hõõruvad ja tunnevad rõõmu, et peaminister on nõrk".

Samas ei pea politoloog Rõivast isiklikult otseselt süüdlaseks, kuigi seda protsessi oleks ideaalis pidanud teistmoodi juhtima.

"Ma ei tea, kas see oli päriselus võimalik, kas keegi üldse oleks mingitel tingimustel teinud mõistlikke kokkuleppeid presidendi osas," kahtles Moora.

Toimetaja: Karin Koppel



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: