Herkel: presidendivalimistel halvas koostöö Reformierakond ({{commentsTotal}})

{{1474793441000 | amCalendar}}
Andres Herkel (paremalt teine) koos teiste valimiskogu liikmetega eile Estonias.
Andres Herkel (paremalt teine) koos teiste valimiskogu liikmetega eile Estonias. Autor/allikas: Rene Suurkaev/ERR

Vabaerakonna esimees Andres Herkel leiab, et presidendivalimiste nurjumise pärast kannab suurimat vastutust Reformierakond, sest nemad halvasid igasuguse koostöö, tema erakonnakaaslase Jüri Adamsi hinnangul ei näinud põhiseaduse kirjutajad valimiste läbikukkumist valimiskogus ette.

„Eks vastutavad kõik, aga Reformierakond kui riigikogu suurim partei ja peaministrierakond oli see, kes ebaõnnestunud käitumismustrile kõigepealt tooni ette andis,“ ütles Herkel.

Ta meenutas, et juuni algul kutsus Reformierakond riigikogu fraktsioonide esindajad kokku ning teatas, et president tuleb valida nende pakutud kandidaatide hulgast. Sellega oli igasugune koostöö halvatud ja ka teised erakonnad hakkasid väga enesekeskselt tegutsema.

„See oli tegelikult ju päris koomiline, et ka vähem kui 21 liikmega fraktsioonid nagu sotsid ja EKRE püüdsid jonnakalt vaid oma kandidaadi taha rivistuda ning erakonnaülest lahendust lausa põlastati,“ leiab Herkel.

Siiski võinuks tema sõnul kaks-kolm valimiskogus kandideerinut saada presidenditööga päris hästi hakkama, mistõttu on raske mõista neid valijamehi, kes panid teises hääletusvoorus kasti tühja sedeli.

„Ma ei näe võimalust, et keegi juba proovinud kandidaatidest võiks riigikogus uuesti välja tulla. Ses mõttes olid Allar Jõks ja Siim Kallas oma valimiskogu järgses loobumissõnumis adekvaatsed ja riigimehelikud,“ lausus vabaerakondlane.

Tema hinnangul peaks nüüd riigikogu esimees ja fraktsioonide esindajaist koosnev vanematekogu edasise protsessi enda kätte võtma, sest peaminister Taavi Rõivasel pole selleks enam usalduskrediiti. Tasakaaluka koostöö puhul suudetakse leida kaks-kolm väga head ja kuni kümme head kandidaati, kes võiks saada riigikogus 68 liikme toetuse, usub Herkel.

Adams: põhiseadus ei näinud sellist läbi kukkumist ette

Vabaerakonna saadiku ja Eesti põhiseaduse ühe autori Jüri Adamsi sõnul ei näinud põhiseaduse kirjutajad ette võimalust, et valimiskokku viidud presidendivalimised võiksid läbi kukkuda. Seepärast leiab ta, et hetkel toimuv on põhiseaduse assamblee poliitilise tahte võltsimine.

„Põhiseaduse assamblees ei ole kunagi soovitud ega otsustatud, et presidendi valimine võiks valimiskogus ebaõnnestuda ja minna tagasi riigikogusse. Seega kehtiv vabariigi presidendi valimise seadus väärtõlgendab põhiseadust ja võltsib põhiseaduse assamblee poliitilist tahet," ütles Adams.

Tema sõnul esitas Vabaerakond neljapäeval eelnõu, millega loetakse need valijamehed, kes on sedelit rikkunud või täitmata jätnud, hääletusest mitteosavõtnuteks. See aitaks Adamsi arvates presidendi valimise korra kiiresti põhiseaduse mõttega vastavusse viia.

„Nagu nägime, annab kehtiv kord väga piiratud valijameeste rühmale õiguse oma tahet ülejäänutele dikteerida ilma oma põhiseaduslikku valimisõigust sisuliselt kasutamata. Seda ei saa pidada demokraatia toimimise seisukohalt päris õigeks,“ sõnas ta.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: