Politoloog: presidendivalimiste võtmeroll on Keskerakonna käes ({{commentsTotal}})

Riigikogus toimuvatel presidendivalimistel on võtmeroll Keskerakonna käes, leiab politoloog Tõnis Leht. Riigikogus on tema hinnangul realistlik parteidevälise kandidaadi toetamine.

3. oktoobril koguneb riigikogu jälle presidenti valima ja et Eesti seekord presidendi saaks, peaks kandidaati toetama 68 saadikut. Politoloog Tõnis Leht ütleb, et nüüd on parteidel vaja päriselt laiapõhjalise kokkuleppeni jõuda ja ka koalitsioon võiks üksmeele leida.

"On selge, et ainult koalitsioonist loomulikult jääb väheks, neil on 59 häält. Selles mõttes on äravalimise võtmed endiselt väga suurel määral Keskerakonna käes. Ilma Keskerakonna igasuguse toetuseta on ülikeeruline presidenti riigikogus ära valida," selgitas politoloog ja blogi poliitika.guru toimetaja Tõnis Leht.

Lehe hinnangul on riigikogus presidendi valimine realistlik siis, kui kandidaat tuleb väljastpoolt erakondi. "Ilmselgelt erakondadega seotud kandidaatide valimine käis meie parteidele üle jõu. Valimine jäigi ju selle taha, et enamik parteisid jäi jäigalt oma kandidaadi taha kindlaks ja ei toimunud päriselt tõelist katset kokku leppida."

"Tõenäoliselt oleme me olukorras, kus lihtsam on konsensust leida inimesele, keda keegi eriti ei tunne ja seeõttu pannakse talle lootused, et ta ei ole kellegagi seotud," arvas ka Keskerakonna juhatuse liige Kadri Simson.

Kuigi kandidaadi saab riigikogus üles seada 21 toetushäälega, uuris "Aktuaalne kaamera", kuivõrd tagaks presidendi äravalimise see, kui ta seataks üles mitte 21, vaid 68 toetusallkirjaga.

"Tõenäoliselt ongi ainuke mõistlik moodus see, et nüüd siin esmaspäeval-teisipäeval intensiivsete diskussioonide ja arutamiste käigus suudavad parteid nii palju kokku leppida, et nad tõesti panevad usutavalt need 68 toetushäält lauale. Siis on tõenäoline, et mõni poliitikaväline väärikas kandidaat on üldse nõus enda nime üles seadma," arutles Leht.

Ka Simsno peab seda väga mõttekaks. "Ta tõenäoliselt peab ikkagi olema täna väärikal positsioonil, tal peab olema kindlustunne, et temaga lihtsalt ei jamata," ütles Simson.

Ka Reformierakonna juhatuse liige Urmas Paet nõustus, et 68 toetusallkirja võiks olla garantii, et kandidaat ka ära valitakse.

"Kui ikkagi on väga selgelt nii palju inimesi ehk riigikogu liikmeid kedagi esitamas, siis selle eeldus on see, et põhimõtteliselt on kellegi osas juba kokku lepitud," leidis Paet.

Politoloog Tõnis Lehe hinnangul peaks erakonnad olema huvitatud kokkuleppele jõudmisest, sest ühiskonnas on tunda nördimust ja avalikkuse silmis on poliitiline eliit läbi põrunud. Parteisid võiks motiveerida idee mitte lasta erakondade ja ühiskonna vastandumisel teravamaks minna, lisas ta.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.