SEB: pensioniks kogumisele pole alternatiive ({{commentsTotal}})

Tuleva pensionifondid said fondivalitseja tegevusloa.
Tuleva pensionifondid said fondivalitseja tegevusloa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Pensioniea tõstmisele ega süsteemile, kus inimesed koguvad oma pensionisäästud ise, ei ole realistlikku alternatiivi, väidab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eelmisel nädalal esitas sotsiaalministeerium valitsusele analüüsi Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kohta ja ettepanekud senise korra muutmiseks, kus muuhulgas tehti ka ettepanek tõsta pensioniiga 70. eluaastani, mille tingib demograafiline paratamatus, selgitab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Vanadussõltuvuse määr ehk 65-aastaste või vanemate ning 20–64-aastaste suhe kasvab 2040. aastaks praeguselt 32 protsendilt 46 protsendini, 2060. aastaks koguni 67 protsendini ehk kahekordseks. Ühe pensioniealise kohta tähendab see vaid poolteist tööealist inimest. Võttes arvesse, et kõigist 20-64-aastastest on reaalselt tööga hõivatud vaid ligikaudu 75 protsenti, siis läheneb see suhe isegi ühele. Seetõttu ei ole realistlik oodata, et järgnevad põlvkonnad suudaksid oma maksude abil vanemat generatsiooni üleval pidada. Pikenema peab nii pensioniiga kui suurenema inimeste enda panus pensionisäästude kogumisse, kinnitab Nestor.

Võrreldes Eesti tänast pensioniiga – 63 aastat – muu Euroopaga, paistame pigem silma varasema pensionile mineku poolest. Jõukamates riikides on vanuselävend enamasti 65 aasta juures, Eesti saavutab selle taseme plaani kohaselt 2026. aastaks. Samas ei tähenda võimalus pensionile jääda, et seda koheselt kasutatakse. Erinevalt paljudest teistest EL riikidest jäävad eestlased pensionile veidi hiljem, kui seadus seda võimaldaks. Tegeliku pensionile mineku ea põhjal oleme EL riikide järjestuses märkimisväärselt paremal kohal, eriti naiste arvestuses.

Mitmes riigis jääb inimeste tegelik pensionilemineku iga riiklikule normile oluliselt alla. Näiteks prantslased ja belglased asuvad pensionipõlve pidama keskmiselt juba enne 60. eluaastat. Ida-Euroopa riikides nagu Poolas, Sloveenias või Slovakkias lähevad aga varakult pensionile hoopis naised. Tegelik pensionilemineku iga sõltub inimeste töömotivatsioonist, mida omakorda mõjutab seadusandlus ja majanduskeskkond. Madalate pensionite ja suure tööjõunappuse korral nagu Eestis, tasub analüütiku hinnangul tööturul vastu pidada võimalikult kaua.

Et vähendada pidevat vaidlemist poliitiliselt tundlikul teemal, on mitmed riigid sidunud pensioniea oodatava elueaga - mida kauem inimesed elavad, seda pikemalt tuleb ka tööl käia. Samas ei pruugi keskmine eluiga väljendada inimeste võimet töötada kõige paremini. Näiteks kui Eesti inimeste oodatav eluiga sünnihetkel on viimase kümne aasta jooksul kasvanud pea viie aasta võrra, siis tervena elatud aastate arv üksnes kolme aasta võrra. Seega võib inimene küll elada kauem, kuid tema tervislik seisund ei luba tal enam töötada, eriti puudutab see füüsiliselt raskemaid ameteid.

Nagu näitab Eesti kõrge töövõimetuspensionäride hulk, ei ole töötajate, kellel tervis endises ametis jätkamist ei võimalda, kohandumine olnud sujuv. Kui kontoritöötajate füüsiline vorm mõjutab nende töövõimekust vähem, on oluline küsimus ka vaimse vormi säilimine. Suuremast kogemusest hoolimata näitab enamus uuringutest inimese töövõimekuse vähenemist vanemas tööeas. Pensionieelikute oht jääda tööturul konkurentsis alla on ilmne.

Töötamine vanemas eas võib tähendada ka suuremat kihistumist. Parema haridusega inimesed on reeglina tervemad ja töötavad ametites, milles füüsiline võimekus on vähemtähtis. Madalama haridusega füüsilist tööd tegevate inimeste jaoks vaesusrisk pensioniea pikenedes aga suureneb.

Lisaks pensioniea tõstmisele on arutelu all ka pensionisüsteemi rahastamine, eriti, mis puudutab pensioni esimest sammast. Nimelt koosneb see baastasemest, mis on kõigi jaoks ühe­suurune, tööstaažist ja kindlustusest, mis sõltub varasemast sissetulekust. Seega on pensionid tulevikus ebavõrdsed. Uue ettepaneku kohaselt soovitakse esimese samba sõltuvus sissetulekust kaotada, jättes alles vaid baas- ja staažiosa.

Küll on aga selge. et üksnes esimesest ja teisest heaks äraelamiseks tulevikus ei piisa, kinnitab Nestor.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: