Kadastiku raamat Postimehe ajaloost on ajakirjanduse kihama pannud ({{commentsTotal}})

Tuleval nädalal müügile jõudev Mart Kadastiku elutööraamat "Nüüd ma siis kirjutan" on ajakirjandusringkonnad juba ette kihama pannud. Raamatus kirjeldab autor Eesti suurima meediaorganisatsiooni ülesehitamist. Kohati valusalt-ausalt meenutab Kadastik oma endisi kolleege ja ärikonkurente ning räägib suu puhtaks, kuidas Postimehe praegune omanik Margus Linnamäe ta meediaärist välja tõrjus. Kümme aastat Postimehes töötanud "Aktuaalse kaamera" toimetaja Priit Rajalo luges raamatut ja rääkis sellest endise tööandjaga.

32 aastat Postimeest ja selle eelkäijat ajalehte Edasi juhtinud Mart Kadastik pole nõus intervjuuks Tallinna kesklinnas asuva Postimehe maja juures, rääkimata majas sees. Veel trükikojas oleva raamatu pärast olla soovitatud töötajatel Kadastikuga mitte suhelda, kui, siis vaid väljaspool tööaega. Seetõttu ei taha eksjuht tekitada kolleegides ebamugavust.

"See, mis praegu on aastal 2016 juhtunud, on ju mõeldamatu asi, et ma olen saanud viimastel päevadel mitmelt Postimehe inimeselt kirja ja telefonikõne, aga see kõne tuleb sõbra telefoni kaudu, see kiri tuleb mitte Postimehe serveri kaudu, sest inimestel, mitte kõigil, aga päris paljudel inimestel on maja sees hirm, et minuga suhtlemine võib kaasa tuua väga halbu tagajärgi neile," kirjeldab Edasi, Postimehe ja Eesti Meedia endine juht Mart Kadastik.

Ehkki Kadastik tunnistab raamatus, et paari aasta eest avastatud haigus ja seejärel ema surm pani ta mõtlema, et kõik ükskord lõpeb, sai ta viimase tõuke meenutuste kirjapanekuks mullu sügisel, kui Eesti meedia suuromanik Margus Linnamäe Kadastiku justkui tema enda lapsest - nii Kadastik Postimeest nimetab - jõuga kõrvale jättis. Seetõttu, tunnistab Kadastik, on see raamat kirjutatud ka kibestumisest. Ja viimane kinnitus, et see raamat peab ilmavalgust nägema, saabus siis, kui Kadastikku hakati tema pereliimete kaudu ähvardama.

"Aga ka kibestumine on olnud reaalne ja aus ja ma ei mängi seda mängu, et ma olin väga õnnelik eelmisel aastal, kui see tööperiood mul lõppes. Aga häda pole mitte selles, et mu tööperiood lõppes. Võibolla tõesti, õige ja viimane aeg lahkuda /.../ aga see, mis hiljem juhtus, ei olnud päris see, mida ma ette kujutasin. Aga see on juba raamatus kirjas," lubab Kadastik.

Ta ütleb, et kuna tema Margus Linnamäe Eesti Meediasse tõi, siis peab ta ise ka vastutama, kuid ta nägi kohustust kirja panna, miks üks või teine otsus sündis.

"Mul on ka väike lootus, et kui see on kirja pandud niimoodi, et see jõuab lugejale pärale, siis see mõjutab ka reaalset elu. Et kui kogu selle ajakirjanduse olemuse pärast käib võitlus sõltumatuse nimel ehk et ajakirjandus peaks olema sõltumatu ja vaba mistahes kaudsetest ja varjatud mõjutustest, otsestest rääkimata, siis ma usun, et see raamat teeb selle teene, et Postimees on tulevikus sõltumatum kui ta täna on," selgitab Kadastik.

Lisaks ajas tagasi vaatamisele muretsebki Kadastik raamatus mitte ainult Postimehe, vaid kogu Eesti ajakirjanduse sõltumatuse pärast. Et ajakirjandus oleks puhas, selge ja iseseisev ning ka omaniku ärihuvid kõigile teada. Postimehe Tartust Tallinna tuleku aastatel lehe tegevtoimetaja ametis olnud Toomas Mattson ütleb, et Mart Kadastik polnud kindlasti kõige lihtsamate juhtide killast, kuid olulisim oli see, et Kadastik oli ja on hingelt ajakirjanik.

"Samas võin ma ka kinnitada, et see arvamus, mida on levitatud, et Kadastik käskis kirjutada seda, teist või kolmandat või otsustas toimetuse eest, et seda tehakse ja seda ei tehta, siis see käsitlus ei vasta tõele," kinnitab Mattson.

Mattson, kes õhutas veel aasta tagasi Kadastikku Postimehe ajalugu kirja panema, tunneb heameelt, et see ilmub. Kas see meeldib või mitte, kuid Mattsoni hinnangul on nüüd vähemalt olemas alus, millelt lähimineviku üle kasvõi vaielda. Ning Mattson loodab, et oma mälestusteraamatu panevad kaante vahele ka Hans H. Luik ning Igor Rõtov.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics