Kuidas Käina mees pealinnas presidenti valimas käis ({{commentsTotal}})

Estonia kontserdisaalis oli eile koos valimiskogu, kes pidi Eestile uue presidendi valima. Riigikogu liikmete kõrval olid esindatud kõik Eesti suuremad ja väiksemad omavalitsused. "Aktuaalse kaamera" korrespondent Juhan Hepner saatis Hiiumaal asuva Käina valla esindajat, Üllar Padarit tema teekonnal kodust kuni tähtsa päeva kulminatsioonini.

Üllar Padari juurde jõuab "Aktuaalne kaamera" presidendivalimistele eelnenud õhtul. Mehe sõnul oli Käina volikogus mitmesuguseid arvamusi, kellest võiks saada uus president, kuid valla esindaja valimine möödus siiski rahulikult. Oma eelistust ta AK-le veel ei avaldanud, kuid tunnistas, et vastutustunne on tähtsa päeva eel suur.

"Noh, ikka tõsine vastutustunne on, et järgnevateks aastateks peaksime homme saama valitud endale uue presidendi," sõnastab Padari oma emotsioone valimiste eelõhtul.

Kõigil valimiskokku esitatud kandidaatidel on Üllari sõnul tugevaid külgi. Kui oleks võimalik need ühte inimesesse kokku panna, saaks Eesti ideaalilähedase presidendi. Üllar leiab, et õige president võks olla see, kes aitab tuua üksteisele lähemale rahva ja vahel eluvõõraks muutuvad poliitikud.

"Tegelikult oleks tarvis need tekkinud lõhed rahva seas ka kinni õmmelda ja pigem mitte isegi rahva seas, vaid rahva ja poliitika vahel," arutleb Käina valijamees.

Tähtis päev on käes. Praam väljub pooleteise tunni pärast ja veel on aega, et keha kinnitada ja end valmis seada. Kohvi sees on ka veidi "dopingut".

"Lehmapiim on väga hea. Täislehmapiim, mis on siinsamas ranna ääres söödud rohust tekkinud," kiidab Padari. "Annab jõudu igapäevasteks katsumusteks."

Üllar on optimistlik, et president saab valitud. Tee kodulävelt Estonia kontserdisaali on pikk ja liikuma tuleb asuda aegsasti, sest erinevalt mandrimeestest, kes võivad Tallinna sõita ükskõik, mis kell, peavad hiidlased alati arvestama praamigraafikut. Kas läheb kiireks ka kohalejõudmisega?

"No ikka läheb. Poole üheksase laevaga minna ja kell kaksteist hakkab üritus, siis sinna vahele jääb üsna vähe aega, nii et peaks leidma parkimiskoha ja ilmselt on seal ees ka mingid protseduurid," muretseb Padari.

Sõit Käinast Heltermaa sadamasse kestab paarkümmend minutit. Praami peal ootab Üllarit Hiiu valla esindaja Jüri Ojasoo. Tallinna minnakse üheskoos Üllari autos. Pole ju mõtet kahe masinaga pealinna sõita, kui üritus on üks ja sama. Üllari sõnul on ta kohtunud ainult ühe kandidaadiga, aga telefoni teel on kampaaniat tehtud talle viimase minutini. Mida lähemale valimised jõudsid, seda populistlikumaks läksid mõne kandidaadi lubadused, et just tema juhiks riiki uuel kursil. Üllar pole aga sellest jutust end mõjutada lasknud.

Hiiumaa jääb selja taha ja juba mõne tunni pärast peaks Estonias valitama Eestile uus president. Vähemalt nii loodavad hiidlased.

Ka Jüri Ojasoo jagab enne valimiskogu esimest vooru Käina esindaja lootust, et õhtuks on Eestil uus president.

"See tõenäosus on päris suur, et valijamehed panevad kasti ikkagi märgistatud sedeli," usub Ojasoo.

Kell on pool kaksteist ja hiidlased on jõudnud Estoniasse. Valijad kogunevad saali ja suvehiidlase Eiki Nestori juhitav valimiskogu saab alguse.

"Aktuaalne kaamera" kohtub Üllariga uuesti pärast seda, kui ta on oma hääle kasti lasknud, et uurida, milline õhkkond valitses valimiskogu esimeses voorus.

"Atmosfäär oli väga sõbralik ja ma vaatasin siin, et omavahelised rivaalidki tegid omavahel nalja ja kõik oli väga rahulik ja minu jaoks positiivne," on Käina mees rahul.

Kui esimese vooru tulemused ette loetakse, selgub, et sõelale jäävad Siim Kallas ja Allar Jõks. Üllar hoiab oma eelistuse veel vaka all, aga pärast esimese vooru lõppu Estonia teatri ees ütleb, et see nimi on kahe edasipääsenu seas. Suuri üllatusi selleks hetkeks peale ühe erandi tema sõnul polnud ja väga palju ta ennustamisele ei panustagi.

"Üldiselt ma olen rahul, kuigi väga üllatuslik oli see, et Marina Kaljurand ei saanud teise vooru. Mina ei olegi nii täpset ennustust üleüldse teinud. Muu oli okei," kommenteerib Padari.

Kella neljast koguneb valimiskogu uuesti. Õhus on pinget, sest eksisteerib oht, et tühjad sedelid võivad valimised ära rikkuda. Hoolimata varem kõlanud retoorikast, kui oluline on, et riigipea valitud saaks, läheb aga ikka nii, et arvestatav osa valimiskogu liikmeid viskab kasti tühja sedeli. Üllar avaldab pärast teist vooru, et tema eelistus oli Siim Kallas, kelle kasuks rääkis suur kogemustepagas. Tühjade sedelite arv on Üllari sõnul kurb.

"Pettumus on loomulikult suur. Kui me täna räägime haldusreformist, siis võiks öelda, et äkki on tarvis riigireformi, riigireformi just selle koha pealt, et riigikogu reform. Kui siin sai ringi käidud ja räägitud, siis pigem nende tühjade ja rikutud sedelite autorid olidki riigikogust. Väga kahju, väga kahju!" ohkab Üllar Padari.

Nii lõppeski Käina esindaja käik mandrile kahjuks tulemuseta. Kas riigikogul on presidendivalimiste järgmisel katsel rohkem õnne, selgub juba kolmandal oktoobril.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: