Ligi 10 000 kibuvitsa tuleb ERM-i uue hoone juures välja vahetada ({{commentsTotal}})

ERM-i ehitus
ERM-i ehitus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue peahoone ees on välja vahetatud sadu kibuvitsu ning see töö jätkub ka kevadel, sest sinna tellitud madalakasvulise sordi asemel istutati kevadel maha kõrgeks kasvavad kibuvitsad, mida on tellitud ja istutatud taimedest ligi pooled.

"Valed taimed olid, valest sordist, maastikuarhitektid nõudsid valede istikute väljavahetamist. Ka haljastöid korraldab ehitaja ja ehitaja oli puusse pannud, ikka juhtub selliseid asju. Eks see oli tõenäoliselt taimede tarnija eksitus, tarnija on taimed ilmselt välismaalt toonud ja sekka on sattunud ka vale sort," ütles ERM-i peahoone rajamist korraldava Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ERM-i ehitusdirektor Peeter Mauer Postimehele.

Eksitus avastati mõni nädal tagasi ning siis kutsuti bioloogid appi, nemad tegid õite ja lehtede järgi kindlaks, et osa kibuvitsu on õiged, madalad, kuid osa on valest sordist ehk kõrged.

Haljastusprojekti järgi oli hoone ümbrusse tellitud ligi 23 000 üsna uut hübriidkibuvitsa nimega Visa (Rosa rugotida), mis kasvab 1,2–1,4 meetri kõrguseks.

ERM-i ümbruse maastikuarhitektuurse osa projekteerinud OÜ Kino Maastikuarhitektid maastikuarhitekt Karin Bachmann ütles, et kurdlehine kibuvits on väga invasiivne, väga elujõuline sort, mis kasvab kuni kolme meetri kõrguseks.

"See tähendaks igal aastal pügamist, kuid seda kallist ja suurt tööd ei ole me seal kavandanud," ütles ta.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: