Inbanki võlakirjad märgiti 2,2-kordselt üle ({{commentsTotal}})

Inbanki üks asutajaid Priit Põldoja.
Inbanki üks asutajaid Priit Põldoja. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Reedel lõppenud Inbanki allutatud võlakirjade märkimisel tehti seda kokku 11,089 miljoni euro ulatuses ehk ligi 6,1 miljoni võrra planeeritud emissioonimahust rohkem.

Märkimisel osales 698 investorit ning keskmiseks märkimissummaks oli 15 253 eurot, teatas pank.

Ülemärkimise tõttu kasutas Inbank võimalust suurendada emissioonimahtu algselt 5 miljonilt eurolt 6,5 miljonile eurole.

Soovitud mahus jagus võlakirju 60 protsendile investoritest ning 40 protsenti investoritest sai ülemärkimise tõttu märgitust vähem võlakirju. Prospekti tingimuste järgi jaotatakse soovitud mahus võlakirju Inbanki olemasolevatele võlakirjainvestoritele, mis moodustab 865 000 eurot ehk 13,3 protsenti emissiooni koguväärtusest.

Teiste investorite puhul rahuldas Inbank täies mahus kõik märkimised kuni summani 5000 eurot. Märkimistele, mis ulatusid üle 5000 euro piiri, jaotati lisaks 41,58 protsenti summast, mis ületas 5000 euro piiri. Investorile jaotatud võlakirjade kogus ümardati lähima täisarvuni.

Inbanki nõukogu esimehe Priit Põldoja sõnul täitis emissioon oma eesmärgi. “Esiteks saavutasime oma eesmärgi kaasata kiire kasvu toetamiseks piisavalt kapitali ning teiseks suutsime teenida sadade väikeinvestorite usalduse. Täname investoreid nende panuse eest Inbanki arengusse,” ütles ta.

Alates 3. oktoobrist noteeritakse Inbanki võlakirjad Tallinna börsil, mis muudab võlakirjad vabalt kaubeldavaks.

“Usun, et Inbanki võlakirjade noteerimine panustab mitte ainult Inbanki arengusse avalikuks ettevõtteks, vaid ka Eesti kapitalituru elavnemisse laiemalt,” lausus Põldoja.

Inbanki allutatud võlakirjade märkimisperiood kestis 12. septembrist 23. septembrini ning pakutavaks intressimääraks oli 7 protsenti aastas. Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele alates 28. septembrist. Kaasatud vahendeid kasutatakse Inbanki kapitalistruktuuri tugevdamiseks ning tegevuse laiendamiseks välisriikidesse.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: