Hollande kutsub Calais' põgenikekriisi lahendamiseks britte appi ({{commentsTotal}})

Francois Hollande (keskel) täna Calais's.
Francois Hollande (keskel) täna Calais's. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Prantsusmaa president François Hollande külastas täna Calais' põgenikelaagrit, kus kordas varem öeldut, et laager tuleb täielikult sulgeda, ning lisas, et ootab selleks abi ka Suurbritannialt.

Hollande ütles oma esimesel külaskäigul Calais'si presidendina, et põgenikekriisi lahendamisel peaks appi tulema britid. Enamik laagris elavaid migrante on pärit Sudaanist ja Afganistanist ning soovivad minna Suurbritanniasse, vahendas The Local.

"Tahan kindlasti, et neis humanitaarsetes pingutustes, mida Prantsusmaa siin ette võtab, mängiks oma rolli ka Suurbritannia," rääkis varahommikul kohale saabunud Hollande.

Ta kohtub Calais's politseinike, sadamatöötajate ja kohalike poliitikutega, kuid laagri külastamist tema ajakava ette ei näe.

Eile käis Calais's Hollande'i eelkäija ning taas presidendiks saada ihkav Nicolas Sarkozy, kelle kampaania peateemaks on karm migratsioonipoliitika. Sama rauda taob ka paremäärmuslaste juht Marine Le Pen ja seega lasub Hollande'il, kes pole oma valitsemisajal põgenikeprobleemi eriti tähtsaks pidanud, surve selle teemaga rohkem tegelda.

Hiljuti teatavaks tehtud plaan Calais' põgenikelaager ehk nn džunglilaager sulgeda ja selle elanikud üle Prantsusmaa laiali jaotada on esile kutsunud vastakaid reaktsioone. Ägedalt seisavad plaanile vastu nende paikade elanikud, kuhu uued varjupaigad kavatsetakse rajada.

Inimõiguslased on osutanud tähelepanu laagris elava ligi 10 000 migrandi rasketele ja ohtlikele elamistingimustele.

Toimetaja: Karin Koppel



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: