Ajaleht: Olkiluoto kolmanda reaktori valmimine võib veelgi rohkem hilineda ({{commentsTotal}})

Olkiluoto tuumaelektrijaam 2016. aasta aprillis.
Olkiluoto tuumaelektrijaam 2016. aasta aprillis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel võib Olkiluoto tuumaelektrijaama kolmanda reaktori valmimine veelgi rohkem hilineda, sest ehituse eest vastutaval Prantsuse ettevõttel Areva on kodumaal majandusprobleeme ja firmal on seal kiire hoopis ühe teise hankega.

Olkiluoto jaama haldav ettevõte Teollisuuden Voima (TVO) on aga olukorraga seoses pöördunud abi saamiseks ka Euroopa Komisjoni poole, kirjutavad Helsingin Sanomat ja Yle.

Väidetavalt kardab TVO, et olukord, kus Arevat üritatakse päästa Prantsuse riigi rahaga, võib Olkiluoto projekti veelgi edasi lükata. Kui Areva satub Prantsusmaal energiahiiu EDF kätte, ei pea uus omanik enam Olkiluoto riskide ja kuludega arvestama. Eriti kardetakse seda, et EDF võib suunata Olkiluoto ressursse hoopis kodumaise Flamanville'i kolmanda reaktori arendamiseks. Edukas Flamanville'i projekt omakorda parandaks oluliselt prantslaste võimalusi osaleda brittide Hinkley Pointi hankes.

Ajalehe andmetel soovib TVO Brüsselisse saadetud kirjas, et Euroopa Komisjon pööraks tähelepanu ka Soome projektile. Nimelt on Komisjoni otsustada, kas Areva toetamine Prantsuse riigi poolt on EL-i reeglitega kooskõlas või mitte.

Olkiluoto tuumaelektrijaama kolmas reaktor pidi esialgu valmima juba 2009. aastal. Praeguste hinnangute kohaselt on tähtajaks 2018. aasta ning siis peaks kolmas reaktor tootma umbes 10% Soomes kasutatavast elektrist.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: