Rain Kooli: presidendi valimise valuviga ({{commentsTotal}})

Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja. Autor: Siim Lõvi/ERR

”Teatud mõttes oli laupäevane kraavisõit kogu seekordsesse presidendivalimiste käiku programmeeritud. Eestis peeti nimelt pikk ja rikkalik heitlus, mis oma loomuselt sobib palju paremini presidendi otsevalimiste kui Eesti põhiseaduses ettenähtu juurde. Kui aga ralli juba korralikult hoo sisse saab, on ju isegi kummaline oodata, et see mingil finišilähedasel hetkel kepikõnniks muutub. Kõik kimasid lõpuni, ainult et oma soosikute võidulootustest ilma jäänud valimiskogu liikmed lammutasid ühel hetkel finiši ära,” kirjutab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

Laupäeval Estonia kontserdisaalis toimunusse on ohtrates järelehüüetes jõutud suhtuda mitmel, kohati kardinaalselt erineval moel. Arvamuste ühes ääres nimetatakse presidendi valimata jäämist suisa põhiseaduslikuks kriisiks ja riigivõimu kokkuvarisemiseks, teises aga demokraatia tõeliseks pidupäevaks, kus erinevad kandidaadid pandi proovile ning kui lõpusirgele jõudis kaks üht või teist pidi vastuvõetamatut kandidaati, otsustas 60 valimiskogu liiget oma hääle endale jätta.

Jutt põhiseaduslikust kriisist on siinkohal muidugi dramaatiline liialdus, nagu ka viimase viie aasta jooksul kõlanud hüüdlaused stagnatsioonist, vaikivast ajastust jne. Suurtel sõnadel on suur kaal ja seega ka märkimisväärne tähendustihedus, nii et ma ei kehutaks neid kergekäeliselt kasutama.

Võimalus, et valimiskogus presidenti ära ei valita, on olnud valimiskorda sisse kirjutatud juba 25 aastat. Ilmselgelt on see võimalus valuviga, mille tegi presidendivalimiste üle otsustanud põhiseaduslik assamblee 1990. aastate alguse ühiskondlik-romantilises õhkkonnas. Assamblee kogunes vahetult pärast seda, kui koguni endised kommunistid, rahvarinne ja Eesti Kongress olid suutnud kokku leppida – tõsi, üle kivide ja kändude – Eesti iseseisvuse taastamises. Selles valguses oli kindlasti raske ette näha, et valimiskogu (mis pidi olema väärikas lõpplahendus puhuks, kui riigikogu erakonnaülese kandidaadi leidmises ebaõnnestub) liikmed otsustavad püha üritust saboteerida.

Valimiskogu teises hääletusvoorus kohtus selline duo, kelle kohtumiseks polnud suurte erakondade kontorite poliitkalkulaatorid kuigi hästi valmistunud.

Kuid võimalus oli olemas ja tõenäosusseaduspärad ütlevad, et kui on olemas võimalus, siis ühel hetkel see ka realiseerub. Realiseerus see laupäeval aga kolmel märkimisväärsel põhjusel.

Esiteks muidugi Reformierakonna ja Keskerakonna sisevõitlus, mida küll mõlemas erakonnas avalikult peamiselt eitatakse, kuid mille käigus on valatud nii higi, pisaraid kui ka kujuteldavat verd. Teiseks tänavune erakordselt pinev kampaania, mis algas vara, haaras harjumuspärasest suurema hulga kandidaadi kandidaate ja muutus kohati ilutulestiku asemel lahinglaskmiseks.

Kolmandaks aga kohtus valimiskogu teises hääletusvoorus selline duo, kelle kohtumiseks polnud suurte erakondade kontorite poliitkalkulaatorid kuigi hästi valmistunud.

Teatud mõttes oli laupäevane kraavisõit kogu seekordsesse presidendivalimiste käiku programmeeritud. Eestis peeti nimelt pikk ja rikkalik heitlus, mis oma loomuselt sobib palju paremini presidendi otsevalimiste kui Eesti põhiseaduses ettenähtu juurde. Kui ralli juba korralikult hoo sisse saab, on ju isegi kummaline oodata, et see mingil finišilähedasel hetkel kepikõnniks muutub. Kõik kimasid lõpuni, ainult et oma soosikute võidulootustest ilma jäänud valijamehed lammutasid ühel hetkel finiši ära, nii et ka kaks lõpetanut jäid lolliks tehtult ringi vaatama.

Nagu ikka, saabub pärast kõva prallet kainenemine. Erakonnaliidrite jaoks saabus kainenemine juba Estonia teatri trepil vahetult pärast valimiskogu laialisaatmist, mil tõotati pühalikult, et aitab jamast ja nüüd keskendume väärika ning kõigile sobiva presidendi… mitte enam otsimisele, vaid leidmisele. Kaunis mõte, aga see ei kõrvalda kõiki takistusi, mis presidendi äravalimise teel veel on.

Laupäeval juhtunu on hoop Taavi Rõivase suunas, kes näib väljapoole kui juht, kes ei suuda juhtida.

Esiteks on Keskerakond lõhki hullemini kui kunagi varem, kuni juriidilisele segaduseni teemal ”Kes on siis on ikkagi Keskerakonna peasekretär?” Teiseks on lõppenud kampaaniatega seotud väga palju isiklikku haavumist ja kibestumist, seega pole täiesti ühtne ka Reformierakond, kuigi peaminister ja parteijuht Taavi Rõivas ETV otseülekandes laupäeval reipalt kinnitas, et oravate hulgas sallitakse teisitimõtlemist ja mingit verevalamist ei järgne. (Laupäeval juhtunu on siiski hoop ka erakonnajuhi enda suunas, kes näib väljapoole kui juht, kes ei suuda juhtida.)

Ning lõpuks pole presidendivalimised vähemalt seekord ainult presidendivalimised, vaid annavad võimaluse seada ringi ka valitsuskoalitsiooni puudutavaid sammumärke – eriti kui Keskerakonna sisene võimuhaaramine Edgar Savisaarelt hakkab teistele erakondadele reaalne tunduma.

Kes iganes järgmisel esmaspäeval riigikogus presidendikandidaadina üles seatakse, peab ta olema paljude erinevate motiividega hindajate jaoks plekitu inimene. Üks, mida ajakirjandus siinkohal teha võiks, on see, et toda inimest – juhul, kui tegemist on väärika ja hea isikuga – ei hakataks pidama ega kutsuma ”haletsuspresidendiks” ega ”asenduspresidendiks”.

Väärikad väärivad võimalust. Ka siis, kui nad valitakse presidendiks nii-öelda 8. voorus.

Kui ikka valitakse. Eesti presidendivalimiste korras on nimelt peidus üks juba mainitust veel tõsisem valuviga. Põhiseaduses pole mingit mehhanismi, mis peataks valimiste teoorias lõputu tiirutamise riigikogu ja valimiskogu vahel.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.