Saksa vasakpoliitik võib inimsmugeldamise tõttu kaotada saadikupuutumatuse ({{commentsTotal}})

Die Linke poliitik Diether Dehm.
Die Linke poliitik Diether Dehm. Autor/allikas: diether-dehm.de

Saksamaa vasakäärmusliku partei Die Linke rahvasaadik Diether Dehm tunnistas, et aitas riiki siseneda Aafrikast pärit varjupaigataotlejal. Juhtum võib kaasa tuua selle, et poliitik kaotab saadikupuutumatuse ning tema vastu algatatakse kriminaalasi.

Dehm rääkis Berliini ajalehele Die Tageszeitung, et prokuratuur kaalub praegu temalt saadikupuutumatuse äravõtmist ja süüdistuse esitamist. Bundestagi liikmelt saadikupuutumatuse äravõtmisele peab eelnema parlamendi heakskiit, vahendas The Local.

Poliitik tunnistas juba septembri alguses, et ta tõi Aafrikast pärit noormehe Itaaliast Saksamaale, kus viimane sai kokku oma isaga. Muuhulgas postitas Dehm sotsiaalmeediasse ka fotosid sellest, kuidas aafriklane tema auto pakiruumis peidus on.

Die Tageszeitung andmetel tehti nimetatud fotode alusel Baden-Württembergi liidumaa võimudele kuriteoteateid, millest lähtuvalt eelpool mainitud menetlust ka alustati.

Väidetavalt on Dehmi poolt riiki toodud noormehe näol tegu alaealisega, kes on pärit ühest kodusõjast laastatud Aafrika riigist. Noormees asus Euroopa poole teele pärast oma ema surma ning jõudis üle Vahemere Itaaliasse. Seal tutvus ta ühe pagulasi abistava organisatsiooni heaks töötava naisega, kes palus abi Dehmilt, kes omab Põhja-Itaalias Maggiore järve ääres maja.

Dehm viis aafriklase oma autoga Šveitsi kaudu Saksamaale, et noormees kohtuks seal oma isaga.

Euroopa Liidu põgenikepoliitika aluseks olevate Dublini reeglite kohaselt peavad varjupaigataotlejad esitama taotluse selles EL-i liikmesriigis, kuhu nad kõigepealt saabusid.

Dehm kinnitas, et oma tegu ta ei kahetse. "Mu südametunnistus oli puhas siis ja on seda ka praegu," märkis ta.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: