Prantsusmaal oli kaubakeskuse juures tulistamine, kahtlusalune alistus ({{commentsTotal}})

{{1474896712000 | amCalendar}}
Prantsuse politseinikud ja sõdurid.
Prantsuse politseinikud ja sõdurid. Autor/allikas: PASCAL PAVANI/AFP/Scanpix

Prantsusmaal toimus supermarketi lähistel tulistamine, kaks inimest sai raskelt vigastada. Kahtlusalune andis end politseile üles.

Tulistamine toimus Pariisist umbes 20 kilomeetrit lääne pool Port-Marly's, vahendasid Reuters ja thelocal.fr.

60. eluaastates mees sõitis supermarketi juurde ning tulistas seal 57-aastast naiskassiiri ja seejärel 73-aastast meest. Mõlemad ohvrid said raskelt vigastada ja viidi haiglasse.

Kurjategija põgenes sündmuskohalt, kuid politsei piiras ta tema elukohas ümber. Hiljem mees alistus.

Kahtlusalune oli politseile varasemast teada vägivaldse käitumise tõttu.

Versailles' prokuratuuri pressiesindaja sõnul ei ole juhtunu puhul tegemist terrorismiga. Tulistamise motiivid olid väidetavalt isiklikku laadi.

Toimetaja: Merili Nael



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: