Professor: AfD fenomen on mitmekesine ({{commentsTotal}})

Saksamaal on immigratsioonivastase kampaania toel üha suuremat tähelepanu saanud Alternatiiv Saksamaale (AfD) ning vaatlejate hinnangul jõuab veel neli aastat tagasi täiesti tundmatu erakond järgmistel valimistel Bundestagi. Professor Vello Pettai sõnul ei ole AfD toetus kasvanud vaid immigratsioonivastasusest.

Viimase kolme ja poole aastaga on AfD jõudnud kümne liidumaa parlamenti 16-st. Septembri alguses Mecklenburg-Vorpommenis sai AfD teise koha sotsiaaldemokraatide järel ja kristlike demokraatide (CDU) ees, võites viimast kahe protsendiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tol hetkel kantsler Angela Merkel veel suurt põhjust muretsemiseks ei näinud, kinnitades, et põgenike teemal kurssi ei muudeta. Tõsisemaks läksid aga näod Berliini valimiste järel, kus Merkeli kodukantsis kaotas CDU ligi kuus protsenti häältest ja oli praktiliselt võrdne die Linke, Roheliste ja AfD-ga. Süües kasvab teadagi isu ning AfD ei välista lausa valitsusse jõudmist.

"On selge, et meie riik on poliitilises kurismuutuses, millel on ajaloolisi dimensioone. Vanad parteid või nagu ma neid kutsun - kartelliparteid -, on hakanud võdisema ning ei saa mööda vaadata, et Alternatiiv Saksamaale loob riigis muutust. Peate vaatama, kus me olime täpselt aasta tagasi," rääkis AfD liider Jörg Müthen.

Kui 2013. aastal jäi AfD-l viieprotsendilisest valimiskünnisest puudu vaid 0,3 protsenti, siis nüüd on lootust rohkemaks. ARD korraldatud küsitlus andis neile 16 protsenti, mis tähendaks roheliste asemel kolmandat kohta, kui Bundestagi valimised oleksid täna ja mitte aasta pärast. Toetus ei tule üksnes sellest, et nad on immigratsiooni vastu.

"AfD fenomen on mitmekesine. Ühest küljest võtab ta teemasid nagu otsedemokraatia, mis on roheliste teema, ühendab selle näiteks kliimamuutuse vastandumisega, mis pole roheliste teema ja siis ütleb, et tahame tegelikult miinimumpalkasid tõsta ja maksta, mis on puhtalt Linke teema. Niimoodi on ta kokku noppinud lemmikteemasid ja saanud igalt poolt," selgitas Tartu ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai.

"Ida-Saksamaal on nad võtnud toetust die Linkelt ehk protestihääletajaid, kuid üldiselt oleks vale öelda, et AfD toetajad on, nagu mujal Euroopas, moderniseerimise kaotajad. Need inimesed on keskklassist, isegi ülemklassist. Seepärast on parempopulistlikud parteid populaarsed ka Lääne-Saksamaal. AfD on muutnud Saksamaa poliitilist diskursust. Keegi ei arvanud, et meil võiks oma natsionaalsotsialistliku mineviku pärast olla paremradikaalne partei. Nüüd on Saksamaa nagu Poola, Eesti või Suurbritannia," rääkis analüütik Florian Hartleb.

Valimistulemused, ka kohalike omad, panevad iga poliitiku mõtlema ja nii ka maailma kõige mõjuvõimsama naise. Kui aasta tagasi nautis ta 75-protsendilist toetust, siis augustis oli näitaja 47. Juba aasta pärast on aga üldvalimised ning seetõttu tuleb ühtteist muuta. Kas või selleks, et vältida suuremaid probleeme või siis, vastupidi, neid otsustavalt lahendades.

Tegelikkuses kavatses Merkel juba suve lõpus või sügise alguses teatada järjekordsest kandideerimisotsusest, kuid sõsarpartei CSU tõmbas vaiba alt. CSU liider esitas põgenike vastuvõtmiseks uusi nõudmisi, millest osa tuleb ilmselt enne valimisi ka ellu viia. Kas või näiteks kvoodi kehtestamist.

Merkel ise kinnitab, et mitmeid reegleid on karmistatud ning seda näeb kas või numbrite pealt - võrreldes eelmise aastaga on ühe miljoni immigrandi asemel praeguseks tulnud vaid umbes 300 000. Probleemkoht on pisut mujal.

"Võrreldes aastatagusega on tänane olukord parem kõigile, kuigi palju tööd seisab veel ees. Üks suur probleem on nende inimeste tagasisaatmine ja sunniviisiline lahkumine, kellel ei ole luba siia jääda. Kodanikud ootavad õigustatult meilt, et aitame neid, kes vajavad abi, kuid et me ütleksime ka neile, kel pole õigust siia jääda, et nad lahkuksid Saksamaalt. Muidu ei saa me oma kohustusi täita," rääkis liidukantsler.

Just viimased liidumaa valimised sundisid Merkeli välja ütlema, et aasta tagasi kõlanud hüüdlause "Me suudame seda" ei tööta. Ta ei teinud seda ekraanil, raadios või mõnes suuremas päevalehes, vaid valis selleks nädalalehe Wirtschaftswoche, kus tõdes, et hüüdlausest tuleb loobuda, kuid mitte põhimõttest.

Hartleb peab seda üllatavaks. "See on päris üllatav pööre. Kogu aeg ta ütles, et me suudame seda ning ta kordas seda ka pärast puhkuseaega pressikonverentsil, kuid nüüd äkki ütles ta, et kui saaks aega tagasi pöörata, siis ta muudaks seda. Kuid terve aasta ta seda ei teinud ning ta kaotas usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust, sest kogu see aeg oli tal tugev toetus," arutles analüütik.

Järgmised kohalikud valimised on märtsis. Samale ajale langeb ka uue presidendi otsimine, sest Joachim Gauck ei soovi enam olla riigipea. Parteideülese kandidaadi otsimine ajal, mil tuleb ka enda partei populaarsust suurendada, ei ole kerge. Ja keegi teine ka tema asemele tulla ei taha.

"Saksamaal on Angela Merkel isiklikult see, kes tegeleb pagulaskriisi, Brexitiga, Venemaa, Türgi, Kreekaga. Ja kui vaadata, kuidas ta kuu aja eest Euroopas reisis, sealhulgas tuli Eestisse, et valmistada ette Bratislava tippkohtumist, siis ta on võtmefiguur, mitte ainult Saksamaa, vaid ka Euroopa jaoks," ütles Pettai.

"Saksamaal ütlevad kõik, et alternatiivi pole. Demokraatias peab alati olema valikuvõimalus. Sotsiaaldemokraadid võivad luua koalitsiooni tema vastu ehk siis koos roheliste ja die Linkega. See tähendaks muutust ka Linkele ja osalemist üleriiklikus poliitikas, sest seni nad ei ole võimule saanud," kommenteeris Hartleb.

Toimetaja: Merili Nael



Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema