Soome eraldab lisaressursse äärmusrühmitustega võitlemiseks ({{commentsTotal}})

Soome politsei käiseembleem
Soome politsei käiseembleem Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Soome valitsus otsustas suurendada rahastust äärmusrühmituste vastaseks võitluseks, kuid jätab kehtiva seaduse esialgu muutmata, teatasid ministrid pärast valitsuskabineti istungit esmaspäeval.

Rohkem eraldatakse ressursse ka vihakõnet ennetavale politseitööle veebis ja vihakuritegude uurimiseks.

Siseminister Paula Risiko sõnul summadest otsuseid ei langetatud ning seda arutatakse lisaeelarvekõnelustel.

Valitsuse hinnangul pole äärmusrühmituse vastase võitluse küsimust võimalik lahendada vaid raha ja seaduste ülevaatamisega. Lisaks on vajalik ka tõsist arutelu äärmusrühmituste väärtustest ja nendega seotud probleemidest.

Valitsuse teatel saab kehtiva ühingute seaduse alusel juba piisavalt piirata vägivaldse äärmusrühmituse tegevust, kuid seadust ei rakendata piisavalt. Politsei lubas suurendada ühingute seaduse rakendamist. Politseijuhi Seppo Kolehmaineni sõnul on taotlused rühmituste keelustamiseks haruldased.

Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks kaaluda rahvakogunemisi puudutavas seaduses sätestatud kohustusliku etteteatamisaja pikendamist. Hetkel on see kuus tundi.

Vägivaldsete äärmusrühmituste all peab valitsus silmas rühmitusi, mille tegudes esineb vägivaldset äärmuslust, vihakõnet või muud, mis on keelatud rahvusvahelistes lepetes, Soome seadustes või mis on vastuolus Soomes üldlevinud hea tavaga.

Arutelu äärmusrühmitustest ja nende keelustamisest kerkis ühiskonnas esiplaanile pärast seda, kui neonatsistliku Soome Vastupanuliikumise (SVL) meeleavaldusel 10. septembril väärkoheldi noort meest, kes hiljem suri.

Politsei kahtlustab teo toimepanemises SVL-i liiget, kes võeti möödunud nädalal vahi alla.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: STT-BNS



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: