Liia Hänni end presidendiks kandideerimas ei näe ({{commentsTotal}})

Põhiseaduse assamblee liige ja endine riigikogu liige Liia Hänni peab presidendivalimiste läbikukkumist valimiskogus kahetsusväärseks ning loodab, et uuel ringil riigikogus suudetakse riigipea ära valida juba esimeses voorus. Ise ta aga presidendiks kandideerida ei soovi, ehkki ka tema nimega on spekuleeritud.

Üks põhiseaduse autoreid Liia Hänni nõustub nendega, kes peavad valimiskogus presidendivalimiste nurjumist demokraatia kaotuseks ning leiab, et põhiseaduse mõttega toimunu päriselt kooskõlas polnud.

"Põhiseaduses valimiskogu oli ette nähtud kui varuvõimalus selleks jaoks, kui riigikogu ei suuda presidenti valida. See, et ka valimiskogu äpardus, ei olnud päris ootamatu võimalus - ka varem on olnud hääled tasavägised ja tühje sedeleid on pandud -, aga et ta nii raskelt teoks tehakse, oli muidugi ebameeldiv üllatus," kommenteeris Hänni "Aktuaalse kaamera" stuudios.

"Kui inimesel ei olnud kandidaati, kelle poolt hääletada, oleks võinud hääletamisest ka kõrvale jääda, aga praegu juhtus demokraatias see kahetsusväärne juhtum, kus vähemus blokeeris enamuse otsustamise, ja sellest oli loomulikult kahju," tõdes Hänni

Hänni möönis, et tekkinud olukorda, kus president jääbki valimata, ei nähtud ette. "Valimiskogu olukorra määras see, et inimesed emotsionaalselt pettununa otsustasid valimiskogu tühja lasta. See ei ole kindlasti riigimehelik käitumine," heitis Hänni ette.

Ta ise loodab, et tagasi riigikokku jõudnuna suudetakse president esimeses voorus ära valida. Ehkki uue katseni on jäänud vähem kui nädal ning kõik fraktsioonid töötavad ühise sobiva kandidaadi leidmise nimel, ei pea ta kompromissina leitavat inimest kuidagi tagatoakandidaadiks. Seda, et teised kandidaadid said viis kuud rahva ees end tutvustada, nimetab ta presidendi otsevalimise kampaaniaks, mis tekitab praeguse olukorraga paradoksi, kuivõrd põhiseaduse järgi ongi ette nähtud väga lühike kandidaatide esitamise tähtaeg.

"See, kuidas asjad tegelikult kulgevad, ei ole omavahel kooskõlas. Seda olukorda tulebki väga põhjalikult kaaluda. Arvamus, et me iga hinna eest minema kaudse valimise teed, pole minu meelest realistlik käik," viitas Hänni võimalusele minna tulevikus presidendi otsevalimise teed.

Praegu otsitavat kompromisskandidaati ta aga tagatoapresidendiks nimetama ei soostu, kuivõrd parlamendil ongi põhiseaduse järgi ülesanne leppida ühes inimeses kokku.

Ehkki ka Liia Hänni nimi on uue ringi ideekorjes läbi käinud, ta ise end selles nimekirjas ei näe.

"Minu nime võib rahuliku südamega sealt maha tõmmata. Minu poliitikutepõlvkonnal on aeg öelda, et tegime omal ajal, mida vaja oli, ja teatepulk üle anda," taandus Hänni võimalikust ettepanekust.

Toimetaja: Merilin Pärli



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.