Maasikas: EL on pagulaskriisiga õppinud väga palju ({{commentsTotal}})

Euroopa Liit on suure pagulaskriisiga õppinud väga palju, muu hulgas on liit oma välistegevuses varasemast palju pragmaatilisem, ütles välisministeeriumi eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas.

"Euroopa Liit on õppinud seda, et ei saa olla välispiirideta ja sisepiirideta ühel ajal või ei saa olla nii, et sa ei kontrolli välispiire ega ka sisepiire nagu ütles president Ilves veebruaris Euroopa Parlamendis. Me seame sisse ühtset piirivalvet ja oleme tegelikult taastanud kontrolli välispiiri üle, vähemalt Kreekas. Euroopa Liit on oma välistegevuses palju pragmaatilisem. Need rändepartnerlused, mida praegu sõlmitakse peamiste lähteriikidega, hõlmavad välispoliitika väga erinevaid osi. Seni oli nii, et arenguabi läks ühtesid rööpaid pidi, mingid teised poliitikad teisi rööpaid pidi. Praegu üritatakse kõike koos vaadata," selgitas Maasikas "Välisilmas".

Maasika sõnul on kriis tõstatanud Euroopa Liidu liikmesriikide vahel hoopis uutmoodi küsimusi.

"See Visegradi riikide värskelt tõstatatud paindliku solidaarsuse mõiste on Euroopa Liidus väga uus ja sellele on väga teravalt reageeritud mõne teise liikmesriigi poolt. See on veel kindlasti väga tõsiste debattide küsimus. On väga raske ette kujutada, et Euroopa Liit võtab vastu mingi otsuse ja mõned liikmesriigid saavad ennast sellest otsusest kuidagi välja vingerdada, seda mitte täita või ka ennast vabaks osta. Need debatid tulevad päris keerulised," arutles ta.

Kreeka abistamiseks on vaja teha palju vähem kui mullu kokku lepiti 

Maasikas tõdes saates, et Türgi kaudu Euroopasse saabuvate põgenike arv on tippaegadega võrreldes langenud vähem kui tuhande peale. Maasika sõnul on peamine põhjus see, et Euroopa Liidu ja Türgi sõlmitud ebaseadusliku rände tõkestamise lepe toimib.

"Seda täidetakse mõlemalt poolt ja Türgi poolt, kus viibib praegu 3,1 miljonit põgenikku, on see eriti suur saavutus," märkis eriesindaja.

Tema sõnul on see lepe väga põhjalik ja katab erinevaid EL-i ja Türgi suhete valdkondi.

"Seal on liitumisläbirääkimiste taaskäivitamine, seal on rahaline abi - 3 miljardit kahe aasta jooksul -, seal on viisavabaduse võimalused. Seal on ka üks väga oluline element - iga ebaseaduslikult Türgist Euroopa Liitu saabunud ja tagasi saadetud inimese kohta võtab Euroopa Liit vabatahtlikult Türgist vastu ühe süürlase. See lepe on esiteks väga mitmekülgne ja see on mõlema osapoole huvides," selgitas ta.

Maasikas tõdes, et Euroopa Liit on praeguse seisuga tagasi saatnud väga vähe ebaseaduslikke põgenikke, kuna asüülitaotluste läbivaatamine võtab aega. "See protsess ei ole veel päriselt käivitunud," tõdes ta.

Kui EL leppis möödunud aastal kokku 160 000 pagulase ümberpaigutamises liidu sees, siis tegelikult oleks vaja teha sellest palju vähem.

"Kreekas arvatakse olevat praegu umbes 60 000 illegaalset immigranti, neist kaugeltki kõiki ei saadeta tagasi. Ja kui vaadata liikmesriikide kokkuleppeid, mis nägid ette 160 000 põgeniku ümberpaigutamist Euroopa Liidu sees Kreeka ja Itaalia abistamiseks, siis eeldusel, et need vood üle Kreeka piiri jäävad tagasihoidlikuks nagu praegu, tegelikult Kreeka suurest hädast välja aitamiseks on vaja teha palju vähem sellest, mis eelmisel aastal kokku lepiti," selgitas Maasikas.

EL-i liikmesuse tingimuste täitmine võtab Türgil väga kaua aega 

Üks osa põgenikeleppest on uue impulsi andmine Türgi liitumiskõnelustele EL-iga. Maasikas rääkis, et Türgi liitumisläbirääkimised algasid juba 2005. aastal ja need ei ole kiiresti edenenud. Tema sõnul on vastuseis mitmel liikmesriigil.

"Siin on probleeme nii neil liikmesriikidel, kes on otseselt Türgi invasiooni tagajärjel tekkinud olukorra all, näiteks Küpros, aga ka mitmel teisel liikmesriigil. Näiteks Prantsusmaa on blokeerinud mõne laienemiskõneluste peatüki. On erinevaid muresid. Märtsis sõlmitud lepe tegelikult lubas anda uue impulsi liitumiskõnelustele. Edusammud Küprose küsimuse lahendamisel aitaksid siin väga kaasa," rääkis eriesindaja.

Maasika sõnul on laienemispoliitika on olnud EL-i välispoliitika kõige efektiivsem osa.

"On kogemus, et mida tihedamalt koos töötad, läbi räägid - sest Euroopa Liidu liitumisläbirääkimised pole ju päriselt läbirääkimised, see on regulaarne aruandmine - ja mida rohkematel aladel sa läbi räägid, seda suurem oootus on, et kandidaatriik mugandab ennast Euroopa Liidu normide järgi. Kindlasti sellest loogikast lähtuvalt oleks võinud need läbirääkimised käia kiiremini ja intensiivsemalt, samas laienemine, uute liikmete lubamine klubisse on alati konsensuslik otsus," ütles ta.

Maasikas rõhutas, et kõik riigid on saanud EL-i siis, kui nad on selleks valmis olnud.

"Kõik kandidaatriigid on saanud Euroopa Liitu siis, kui nad on selleks valmis olnud, kui nad on Euroopa normid üle võtnud. Selleks läheb Türgil kahtlemata veel väga kaua aega," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: