Erakondade reitingud: EKRE ja Vabaerakonna toetus aasta madalaim ({{commentsTotal}})

Septembris langesid Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Vabaerakonna toetused aasta madalaimale tasemele, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest 1000 vastajaga küsitlusest.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle EKRE-le 10 protsenti ning Vabaerakonnale üheksa protsenti valijatest. Kuu varem oli EKRE-l toetajaid 13 protsenti ning Vabaerakonnal 10 protsenti. Septembrikuised toetusnumbrid on mõlemale erakonnale aasta madalaimad.

Erakondade populaarsusedetabeli tipus on jätkuvalt Keskerakond ja Reformierakond, kel mõlemal õnnestus kuu varasemaga võrreldes oma toetust tõsta. Keskerakonda toetas septembris 26 protsenti (augustis 24 protsenti) ning Reformierakonda 25 protsenti (augustis 23 protsenti) valijatest.

Reformierakonna 25-protsendine toetus on ka erakonnale aasta kõrgeim näitaja, mida võib seletada presidendivalimiste kampaania positiivse mõjuga, kus Reformierakonnaga seotud kandidaatidel oli rahva silmis suurim toetus.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli septembris 12 protsenti, mis on küll kolme protsendipunkti võrra madalam kui augustis, aga samal tasemel, mis erakonna toetus olnud enamuse aasta jooksul (12-13 protsenti).

IRL-i toetas septembris seitse protsenti valijatest, augustis oli nende toetus Turu-uuringute küsitluses viis protsenti. IRL-i toetus on olnud aasta jooksul 5-7 protsenti vahel.

Parlamendivälistest erakondadest kogusid Eestimaa Rohelised ühe protsendi toetust.

Ehkki Keskerakonna toetus on endiselt kõrge, tõi kahe teise opositsioonipartei toetuse langus kaasa olukorra, kus valitsuskoalitsiooni ja opositsioonierakondade summaarsete toetuste vahe on muutunud minimaalseks. Kui valitsusliidu erakondi toetas septembris 44 protsenti, siis opositsiooniparteisid 45 protsenti.

Turu-uuringute AS küsitles 6.-20. septembrini 1000 inimest näost-näkku meetodil nende kodudes üle Eesti. Erakondade toetusnumbrite esitamisel on eemaldatud nende vastajate osakaal, kes ei osanud oma eelistust öelda, mis muudab küsitlustulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga.

Toimetaja: Marju Himma



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: