Juhan Kivirähk: presidendivalimiste ebaõnnestumine suurendab poliitikas pettunute arvu ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht.
Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht. Autor/allikas: ERR/Ülo Josing

Pärast presidendivalimiste läbikukkumist valimiskogus võib eeldada, et suureneb pettunud valijate hulk ehk nende vastajate osakaal, kes ei soovi või ei oska eelistada ühtegi erakonda, kirjutab Turu-uuringute AS uuringujuht Juhan Kivirähk oma kommentaaris.

Huvi erakondade tegevuse ja nende toetusprotsentide vastu on viimastel kuudel jäänud presidendivalimiste kampaania varju. Samas on presidendivalimistel ja kodanike erakondlikel eelistustel kahtlemata ka selge seos.

Ühelt poolt on rahva silmis kõige populaarsemaid presidendikandidaate omanud Reformierakond tõstnud septembris oma toetuse selle aasta kõrgeimale tasemele, 25 protsendini. Teiselt poolt ootas ja eeldas avalikkus, et erakonnad suudavad rahvale meelepärase presidendi valida – Marina Kaljurand oli populaarseim presidendikandidaat kõigi parlamendierakondade valijate seas, välja arvatud EKRE. Isegi Keskerakonna valijate seas oli toetus Kaljurannale kaks korda suurem kui erakonna oma kandidaadile Mailis Repsile.

Valimiste ebaõnnestumine ei jäta tõenäoliselt parteide reitingutele mõju avaldamata, kuid täna avaldatud tulemused peegeldavad valimiskogu-eelset seisu.

Juba augustis kasvas Reformierakonna toetus Keskerakonnaga võrdseks ning sarnane olukord on säilinud ka septembris, mil mõlema partei reiting on veel kahe protsendi võrra kasvanud: Keskerakonda toetas 26 protsenti ja Reformierakonda 25 protsenti valimiseelistust väljendanud vastajatest.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna reiting tõusis augustis, kui Eiki Nestor riigikogu esimeses valimisvoorus presidendiks kandideeris, 15 protsendile. Septembriks on sotside toetus taandunud taas aasta keskmisele tasemele – 12 protsendile. Sotsiaaldemokraadid tegid otsuse toetada valimiskogus avalikus arvamuses suurimat toetust omavat Marina Kaljuranda alles siis, kui see ei saanud küsitlustulemustele enam mõju avaldada.

Võrreldes augustiga on kolme protsendi võrra langenud ka konservatiivse rahvaerakonna toetusprotsent – küllap taipas osa selle partei valijaist, et Mart Helme kõlavatel lubadustel saada presidendiks valitud puudus reaalne kate. Vabaerakonna toetus on langustendentsis pikemas perspektiivis: kui aasta alguses toetas Vabaerakonda 13, siis nüüd vaid 9 protsenti valijatest. Isamaa ja Res Publica Liidu toetus on kogu aasta kõikunud viie ja seitsme protsendi vahel.

Pärast presidendivalimiste läbikukkumist valimiskogus võib eeldada, et suureneb pettunud valijate hulk ehk nende vastajate osakaal, kes ei soovi või ei oska eelistada ühtegi erakonda. Nii augustis kui ka septembris oli selliseid vastajaid 30 protsenti. Kuna erakondade toetusprotsente esitatakse vaid nende vastanute baasil arvutatuna, kellel on erakondlik eelistus olemas, siis ei tarvitse ilma eelistusteta kodanike osakaalu kasv avalikustatud küsitlustulemustes isegi otseselt silma paista.

Seetõttu tasuks kõrvuti toetusprotsentidega, mida arvutatakse vaid eelistust väljendanud küsitletute põhjal, silmas pidada ka „absoluutseid toetusprotsente“, mis leitakse kõigi valimisealiste kodanike kohta. Need näitajad olid viimases küsitluses Keskerakonnal 19, Reformierakonnal 18, SDE-l 9, EKRE-l ja Vabaerakonnal 7 ja IRL-il 5 protsenti.

Mitu kuud kestnud presidendivalimiste kampaania vältel tehtud avaliku arvamuse uuringutesse suhtusid paljud poliitikud üleolevalt – rahvas ju presidenti ei vali, järelikult pole teadmisel, keda avalikkus soovib presidendi kohal näha, suuremat tähendust. Erinevalt presidendikandidaatide populaarsusküsitlustest suhtuvad parteid erakondade toetusnumbritesse seevastu täie tähelepanuga – need näitajad konverteeruvad ju mingil hetkel reaalseteks häälteks valimistel. Kas ja kuivõrd toob rahva ootuste petmine presidendivalimistel kaasa muutusi parteide toetusprotsentides, näeme juba oktoobris.

Ühele asjaolule tahaks tänases kommentaari lõpetuseks veel tähelepanu juhtida. Et adekvaatselt mõista muutusi erakondade toetustes, tasub täna esitletud küsitlustulemusi võrrelda Turu-uuringute AS eelmise, augustikuu andmetega, mitte aga vahepeal avaldatud uuringufirma Kantar Emori tulemustega. Võrrelda saab vaid võrreldavat, st sama metoodikaga kogutud küsitlusandmeid, muidu võib tekkida suur segadus.

Emor viib oma küsitlused läbi osaliselt veebis, Turu-uuringud aga teeb kõik intervjuud näost näkku vastajate kodudes. See võib anda mõne erakonna puhul märkimisväärseid erinevusi toetusprotsentides. Kui näiteks Emori viimane küsitlus andis Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 19 protsenti toetust, siis ei tasu SDE käesolevas uuringus selgunud toetust võrrelda mitte selle näitajaga ning väita, et sotside toetus on seitsme protsendi võrra langenud, vaid lähtuda Turu-uuringute augusti küsitluses saadud 15 protsendist, mis näitab vaid kolmeprotsendilist langust.

Seda, kuidas on muutunud SDE 19-protsendiline toetus, saab aga teada juba Emori järgmisest küsitlusest.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema