Juhan Kivirähk: presidendivalimiste ebaõnnestumine suurendab poliitikas pettunute arvu ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht. Autor: ERR/Ülo Josing

Pärast presidendivalimiste läbikukkumist valimiskogus võib eeldada, et suureneb pettunud valijate hulk ehk nende vastajate osakaal, kes ei soovi või ei oska eelistada ühtegi erakonda, kirjutab Turu-uuringute AS uuringujuht Juhan Kivirähk oma kommentaaris.

Huvi erakondade tegevuse ja nende toetusprotsentide vastu on viimastel kuudel jäänud presidendivalimiste kampaania varju. Samas on presidendivalimistel ja kodanike erakondlikel eelistustel kahtlemata ka selge seos.

Ühelt poolt on rahva silmis kõige populaarsemaid presidendikandidaate omanud Reformierakond tõstnud septembris oma toetuse selle aasta kõrgeimale tasemele, 25 protsendini. Teiselt poolt ootas ja eeldas avalikkus, et erakonnad suudavad rahvale meelepärase presidendi valida – Marina Kaljurand oli populaarseim presidendikandidaat kõigi parlamendierakondade valijate seas, välja arvatud EKRE. Isegi Keskerakonna valijate seas oli toetus Kaljurannale kaks korda suurem kui erakonna oma kandidaadile Mailis Repsile.

Valimiste ebaõnnestumine ei jäta tõenäoliselt parteide reitingutele mõju avaldamata, kuid täna avaldatud tulemused peegeldavad valimiskogu-eelset seisu.

Juba augustis kasvas Reformierakonna toetus Keskerakonnaga võrdseks ning sarnane olukord on säilinud ka septembris, mil mõlema partei reiting on veel kahe protsendi võrra kasvanud: Keskerakonda toetas 26 protsenti ja Reformierakonda 25 protsenti valimiseelistust väljendanud vastajatest.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna reiting tõusis augustis, kui Eiki Nestor riigikogu esimeses valimisvoorus presidendiks kandideeris, 15 protsendile. Septembriks on sotside toetus taandunud taas aasta keskmisele tasemele – 12 protsendile. Sotsiaaldemokraadid tegid otsuse toetada valimiskogus avalikus arvamuses suurimat toetust omavat Marina Kaljuranda alles siis, kui see ei saanud küsitlustulemustele enam mõju avaldada.

Võrreldes augustiga on kolme protsendi võrra langenud ka konservatiivse rahvaerakonna toetusprotsent – küllap taipas osa selle partei valijaist, et Mart Helme kõlavatel lubadustel saada presidendiks valitud puudus reaalne kate. Vabaerakonna toetus on langustendentsis pikemas perspektiivis: kui aasta alguses toetas Vabaerakonda 13, siis nüüd vaid 9 protsenti valijatest. Isamaa ja Res Publica Liidu toetus on kogu aasta kõikunud viie ja seitsme protsendi vahel.

Pärast presidendivalimiste läbikukkumist valimiskogus võib eeldada, et suureneb pettunud valijate hulk ehk nende vastajate osakaal, kes ei soovi või ei oska eelistada ühtegi erakonda. Nii augustis kui ka septembris oli selliseid vastajaid 30 protsenti. Kuna erakondade toetusprotsente esitatakse vaid nende vastanute baasil arvutatuna, kellel on erakondlik eelistus olemas, siis ei tarvitse ilma eelistusteta kodanike osakaalu kasv avalikustatud küsitlustulemustes isegi otseselt silma paista.

Seetõttu tasuks kõrvuti toetusprotsentidega, mida arvutatakse vaid eelistust väljendanud küsitletute põhjal, silmas pidada ka „absoluutseid toetusprotsente“, mis leitakse kõigi valimisealiste kodanike kohta. Need näitajad olid viimases küsitluses Keskerakonnal 19, Reformierakonnal 18, SDE-l 9, EKRE-l ja Vabaerakonnal 7 ja IRL-il 5 protsenti.

Mitu kuud kestnud presidendivalimiste kampaania vältel tehtud avaliku arvamuse uuringutesse suhtusid paljud poliitikud üleolevalt – rahvas ju presidenti ei vali, järelikult pole teadmisel, keda avalikkus soovib presidendi kohal näha, suuremat tähendust. Erinevalt presidendikandidaatide populaarsusküsitlustest suhtuvad parteid erakondade toetusnumbritesse seevastu täie tähelepanuga – need näitajad konverteeruvad ju mingil hetkel reaalseteks häälteks valimistel. Kas ja kuivõrd toob rahva ootuste petmine presidendivalimistel kaasa muutusi parteide toetusprotsentides, näeme juba oktoobris.

Ühele asjaolule tahaks tänases kommentaari lõpetuseks veel tähelepanu juhtida. Et adekvaatselt mõista muutusi erakondade toetustes, tasub täna esitletud küsitlustulemusi võrrelda Turu-uuringute AS eelmise, augustikuu andmetega, mitte aga vahepeal avaldatud uuringufirma Kantar Emori tulemustega. Võrrelda saab vaid võrreldavat, st sama metoodikaga kogutud küsitlusandmeid, muidu võib tekkida suur segadus.

Emor viib oma küsitlused läbi osaliselt veebis, Turu-uuringud aga teeb kõik intervjuud näost näkku vastajate kodudes. See võib anda mõne erakonna puhul märkimisväärseid erinevusi toetusprotsentides. Kui näiteks Emori viimane küsitlus andis Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 19 protsenti toetust, siis ei tasu SDE käesolevas uuringus selgunud toetust võrrelda mitte selle näitajaga ning väita, et sotside toetus on seitsme protsendi võrra langenud, vaid lähtuda Turu-uuringute augusti küsitluses saadud 15 protsendist, mis näitab vaid kolmeprotsendilist langust.

Seda, kuidas on muutunud SDE 19-protsendiline toetus, saab aga teada juba Emori järgmisest küsitlusest.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.