Almann: Trump läks debatil Clintoni õnge ({{commentsTotal}})

Hillary Clinton ja Donald Trump pärast debati lõppu kätt surumas.
Hillary Clinton ja Donald Trump pärast debati lõppu kätt surumas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

USA presidendikandidaatide esimesel debatil näitas demokraat Hillary Clinton oma väga head ettevalmistust, vabariiklaste kandidaat Donald Trump aga läks Clintoni õnge, olles pealiskaudne ja kergesti ärrituv, ütles USA sisepoliitika asjatundja Lauri Almann.

Almann rääkis ERRi portaalile, et Clinton võitis äsjasest debatist kindlasti rohkem, sest suutis näidata, et on nii selleks debatiks kui ka presidendiametiks väga hästi ette valmistunud.

"Trump, kes eriliselt presidendidebatiks ei valmistunud, näitas end pealiskaudse, kergesti ärrituva ja sellisena, et kokkuvõttes võib öelda, et läks Clintoni õnge. Teatud juhtudel õnnestus Hillaryl teda ka tugevalt provotseerida," märkis ta.

Almanni sõnul oli Clintonile kõige tähtsam näidata, et ta suudab olla energiline, on tugev ja peab vastu.

"Kui Donald Trump viitas ühel hetkel Clintoni vastupidavusele, siis Clinton ütles, ma arvan, selle debati ühe defineerivama lause, et kui Donald Trump on pidanud rahuläbirääkimisi, sõlminud relvarahusid, kohtunud kümnete riikide liidritega, kui ta on kuulanud ja pidanud vastu 11-tunnisele grillimisele USA senatis, siis ta võib rääkida tema vastupidavusest. Ma arvan, et see oli kõige meeldejäävam Clintoni puhul," tõi ta välja.

Trumpi puhul pidas Almann kõige ootamatumaks tema nõrku vastuseid. Mingeid suuri "ämbrisse astumisi" ei teinud kumbki kandidaat, kuid Trump oli väga ebakonkreetne ja ebalev näiteks oma isalt laenuks saadud 14 miljoni dollari küsimuses, samuti olid tundlikud hetked siis, kui jutuks tuli tema maksudeklaratsioon, kus ta jäi USA poliitika asjatundja sõnul selgelt hätta.

"Aga ka mitmetes muudes kohtades, kus ta näitas end üsna emotsionaalsena ja sellisena, nagu Clinton näidata tahtis," lisas ta.

Debatt oli suunatud neile, kel valik veel tegemata

Almann rõhutas, et debatti analüüsides tuleb arvesse võtta, et need on tohutult ette valmistatud, ja küsida, kellele eelkõige räägitakse. Selle debati põhipublikuks olid need inimesed, kes ei ole oma valikut veel teinud, sest Clintoni või Trumpi tulised pooldajad on oma otsuses nagunii kindlad. Paljud eelistuseta inimesed aga kujundavad seisukoha just esimese debati põhjal.

"Clinton oli end väga selgelt ette valmistanud selliste piirkondade jaoks nagu Ohio, Michigan ehk nii-öelda roostevöö, kus on palju neid, kes ei ole otsustanud, kus on väga palju valgeid endisi või ka praegusi vabrikutöölisi, reeglina meesterahvaid, ja Clintoni teatud rünnakud olid üles ehitatud selgelt sellele. Küll ta rääkis neist kordadest, kui Trump on oma töölistele maksmata jätnud - Trump, kes end esitleb kui tööliste kaitsjat -, küll ta rääkis maksuvabastustest, küll sellest, et Trump pole reaalse eluga seotud. Ta kasutas terminit "ta elab omaenda reaalsuses"," märkis Almann.

Tema hinnangul võisid need argumendid inimestele mõjuda. Seda, kes lõpuks presidendiks saab, on siiski väga raske öelda. Statistika, mida me uudistekanalite vahendusel näeme, võimendab Almanni sõnul seda, et valimisi püütakse huvi tekitamiseks tasavägisemana näidata ning samuti on see mõlema kampaania huvides, et oma toetajad välja tuua.

"Kui keegi maailmas teab seda vastust, siis on see John Podesta, Clintoni kampaaniamänedžer, kes päris suurepärase tehnoloogilise süsteemi, mille töötas välja Barack Obama valimisjuht David Axelrod. Öeldakse, et tema loodud statistika ja arvamusküsitluste tehnoloogia oli nii täpne, et ta oskas öelda maakondliku täpsusega, kes tulevad valima ja kelle poolt nad hääletavad," märkis Almann.

Trump ja Clinton kohtuvad debatil veel 9. ja 19. oktoobril.

USAle valitakse president 8. novembril.



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: