Allikad: Süüria valitsusväed valmistuvad Aleppos suureks pealetungiks ({{commentsTotal}})

{{1474980750000 | amCalendar}}

Süüria valitsusväed koos liitlastega on täna alustamas suurt rünnakut mässuliste käes olevate Aleppo piirkondade vastu, teatavad Reutersi allikad. Tegemist oleks seni suurima maaväe pealetungiga pärast eelmisel nädalal alustatud operatsiooni linna vallutamiseks.

Väidetavalt koondatakse pealetungi jaoks juba tanke ja muid soomukeid ning rünnaku eesotsas on valitsusvägede eriüksuse Qawat Al-Nimr sõdurid, vahendasid Reuters, Yle ja "Aktuaalne kaamera".

Täna varem teatati, et mässulisi piirkondi rünnati neljast suunast. Süüria riigitelevisioon omakorda edastas, et valitsusväed olevat tunginud edasi ka vanalinnas. Valitsusvägede edasiliikumist Aleppos on kinnitanud ka organisatsioon Süüria inimõiguste vaatluskeskus.

Viimasel ajal on nii Süüria õhujõud kui ka liitlaseks oleva Venemaa sõjalennukid Aleppot intensiivselt pommitanud ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja lääneriikide hinnangul on see toonud linna tsiviilelanike jaoks kaasa kirjeldamatuid kannatusi. Venemaa nimetas süüdistusi vastuvõetamatuteks.

Stoltenberg: Aleppo pommitamine rikub rahvusvahelist õigust

Süüria linna Aleppo lauspommitamine rikub rahvusvahelist õigust, ütles omakorda NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

NATO peasekretär ei öelnud otsesõnu, et kümnete inimeste elu nõudnud õhulöögid Aleppos korraldas Süüria valitsus või tema liitlane Venemaa. Stoltenberg tõdes, et vägivald Süürias näitab, kui tähtis on leida kriisile diplomaatiline lahendus.

Toimetaja: Laur Viirand



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: