Soome politsei taotleb kohtult "alternatiivmeedia" portaalide juhi vahistamisotsust ({{commentsTotal}})

Ilja Janitskin.
Ilja Janitskin. Autor/allikas: Yle

Soome politsei on esitanud kohtule taotluse võtta vahi alla palju vastukaja saanud veebiportaali MV-lehti asutaja Ilja Janitskin. Mees ei viibi praegu Soomes ning võimalik otsus tehtaks tagaselja.

Janitskinit kahtlustatakse järgmistes kuritegudes: vaenu õhutamine rahvusrühma vastu, annetusi ja hasartmänge puudutavad kuriteod, au haavamine raskendavatel asjaoludel, ähvardamine ning konfidentsiaalsusnõuete ja autoriõiguste rikkumine, vahendas Yle.

Helsingi esimese astme kohus arutab politsei taotlust reedel.

Janitskinil ja tema poolt juhitud "alternatiivmeedia" portaalidel on ka varem Soome võimudega probleeme olnud.

Juulis meedias avalikustatud dokumentide põhjal selgus, et Soome politsei politsei on nõudnud kohtus Janitski portaalide - MV-lehti ja Uber Uutiset - sulgemist.

Politsei põhjendab dokumentides "alternatiivmeedia" ehk "vastamedia" portaalide sulgemise soovi sellega, et seal on avaldatud materjale, milles esineb erinevate kuritegude tunnuseid, mis puudutavad näiteks etnilise vaenu õhutamist ja raskendatud asjaoludel laimamist.

Samuti pole end MV-lehti peatoimetajaks kutsuv Janitskin täitnud politsei nõudeid, mille kohaselt tuleb eelpool mainitud sisuga materjalid veebilehelt kustutada.

Barcelonas elava Janitski poolt algatatud MV-lehti portaali on Soomes korduvalt süüdistatud selles, et seal avaldatakse libauudised, levitatakse erinevaid vandenõuteooriaid ning kirjutatakse erinevate inimeste kohta solvavaid ning välja mõeldud sisuga artikleid. Veebilehte on süüdistatud ka paremäärmusluses ja vaenuõhutamises.

Soome rahvusringhäälingu analüüsi kohaselt on MV-lehti ka üks neist portaalidest, mis levitab Kremlist lähtuvaid poliitilisi seisukohti.

Sarnaseid süüdistusi on esitatud ka veebilehe Uber Uutiset aadressil.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: