Suurinvestori toetusega loodetakse aastas 500 töökohta luua ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ettevõtlusminister on järgmiseks aastaks välja töötamas suurinvestori toetust, millega loodetakse aastas ärgitada umbes 400 töökoha loomist tööstuses ja sellega kaasnevatena sadakond töökohta teeninduses.

Suurinvestori toetusmeetme peamiseks eesmärgiks on suurendada investeeringuid tehnoloogiamahukatesse sektoritesse, mille abil luua uusi töökohti ja suurendada eksporti.

Riik loodab kolme miljoni euro panustamisel kaasata välisnvestoritelt omaosalusena 25-30 miljonit eurot, mille tulemusel peaks tööstusesse tekkima juurde umbes 400 töökohta ning lisaks kaasneks nende tuules teenindusse veel umbes sada töökohta.

Toetuse abil loodavatest töökohtades loodetakse tõelisi kuldhanesid, mis munevad riigile kokku umbes 2,1 miljonit maksutulu aastas. Lisaks võiks ekspordikäive kasvada nende arvelt 20 miljoni euro võrra ning lisandväärtust oodatakse iga-aastaselt suurusjärgus 15-20 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tunnistab oodatavat tulusust ka ise, teatades: see on kõige kiirema tootlusega investeering, tuues investeeringuks kulutatud summa riigile tagasi pooleteise aastaga.

Suurinvestori toetusega plaanitakse toetada olemasolevate tootmisüksuste olulist laiendamist või uute loomist, investeeringuid seadmetesse, mille abil luua uusi tooteid ja teenuseid, spetsialistide värbamist ja väljakoolitamist ning tootearendust.

Ideena peaks toetuse abil loodama paremad tingimused majanduskasvuks, mis ärgitaks nii Eestis juba tegutsevaid kui alles pinda sondeerivaid välisinvestoreid investeerimisotsust tegema, et luua siia kõrgema palgaga töökohti, millest laekuks suuremat maksutulu. Kokkuvõttes peaks kasvama ka eksport ning paranema Eesti maine innovatsiooni toetava riigina.

Eestile on viimasel ajal teinud muret ekspordi langus, samuti on siinsed välisinvestorid eelistanud kasumi investeerimise asemel dividendidena välja võtta. Toetuse kasuks räägib see, et meie naabritel Lätil, Leedul ja Soomel on vastavad toetusmeetmed olemas.

Eestis pole suurinvestori toetus siiski päris uus lahendus - EAS on alates 2015. aastast rakendanud seda EL-i struktuurifondide vahenditest, kuid seal on omad kitsendused. Näiteks ei tohi EL-i rahadega suurinvesteori tehnoloogiainvesteeringu meetme alt toetada eksporti. Sellegipoolest kasvatas EAS-i välja antud tehnoloogiainvesteeringute toetus kogumahus 10,5 miljonit eurot ettevõtete investeeringuid 40 miljoni võrra.

Nüüd on riik otsustanudkas EAS-i väljastatavale EL-i toetusele lisaks või selle asemel panustada kolme miljoni eurose seemne, mis lubaks toetada ka ekspordile suunatud tegevusi. Kuna riiklik meede sai alles täna valitsuse lõpliku heakskiidu, oli info nii uus, et ei MKM ega EAS osanud tõsikindlalt väita, kas järgmisest aastast jäävad käiku mõlemad toetused või üksnes riiklik.

Seejuures on riik oma investeeringu suhtes palju optimistlikum: kui EAS-i toetus kasvatas investeeringuid toetusega võrreldes neljakordselt, siis nüüd oodatakse investeeringult kümnekordset tootlust.

Toetuse täpsemaid tingimusi pole veel teada, neid hakatakse nüüd kokku kirjutama.



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: