Fraktsioonid kinnitavad toetust Kaljulaiule, Reformierakond otsustab kolmapäeval ({{commentsTotal}})

{{1474991508000 | amCalendar}}

Riigikogu erinevad fraktsioonid kinnitasid ERR-ile, et tõenäoliselt võib Kersti Kaljulaid 3. oktoobril arvestada terve fraktsiooni häältega. Reformierakond, kes soovis kandidaadina näha Jüri Luike, otsustab oma toetuse Kaljulaiule kolmapäeval.

Keskerakonna liige Arvo Sarapuu ennustas, et Kaljulaiu taha koondub kogu Keskerakonna fraktsioon.

Jüri Ratas ütles aga, et kõik fraktsiooni liikmed Kaljulaidu ilmselt ei toeta. "Usun, et enamus on Kaljulaiu taga. 27 häält ei ole, aga suur enamus on," märkis ta.

Nende fraktsioonikaaslane Peeter Ernits ütles päeval, et nende Keskerakond on selles küsimuses lõhki. Ernits märkis, et keskfraktsioon kandidaati otseselt arutanud ei olegi. "Seda tehakse kinniste uste taga ja üritatakse leida selline frankfurter-president, kellele püütakse 68 allkirja saada," ütles ta. Ernitsa hinnangul ei pruugi allkirjad pidada, nimetades kiirkorras presidendi valimist farsiks.

"Julgen öelda, et Kaljulaiul on kogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni toetus," ütles ka IRL-i liige Priit Sibul.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et vaimustuses tema erakonnakaaslased ei ole, kuid Kaljulaid võib nende toetusega arvestada. "Tuleb meilt kuus või seitse häält pole hetkel oluline."

Ta märkis, et oluline on fraktsioonikaaslaste jaoks kolmapäevane Kaljulaiuga kohtumine. "Üldine hoiak on juba praegu selline toetame, kuid tuleb olla aus, et ega meie nagu suurem osa Eesti rahvast tema maailmavaatest palju ei tea. Tänasel kohtumisel avaldas mulle isiklikult positiivset muljet tema hoiak Euroopa Liidu suhtes."

Helme sõnul loodab ta, et Kaljulaid annab neile võimaluse südemetunnistusega vastuollu minemata teda toetada. "Hindan üldist asjade seisu heaks, igal juhul poleks me toetanud Jüri Luike, keda toetas väga Reformierakond."

Sotsid kavatsevad Kaljulaidu terve fraktsiooniga toetada ja leiavad, et Kaljulaid on just selline kompromissi loov kandidaat, kellele 68 riigikogu liiget toetada võivad. "See paistis väga selgelt läbi, kui viis erakonda olid valmis teda esitama," ütles Anvelt.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus, kes hilines vanematekogu koosolekule lausa pool tundi ütles, et fraktsioon otsustab toetuse homme pärast Kaljulaiuga kohtumist.

"Me oleme natuke äraootaval seisukohal, kuna ta on suhteliselt uus nimi selles presidendivalimiste protsessis," sõnas Tiidus. Esimene Reformierakonna valik oleks olnud tema sõnul Jüri Luik.

Reformierakonna liige Igor Gräzin kommenteeris vanematekogu otsust, öeldes, et "erakondlike kandidaatide aeg on möödas".

Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles, et Kersti Kaljulaid on presidendikandidaadina ootamatu, kuid kindlasti hea valik. Samas tunnistas Herkel, et ka nende esimene valik olnuks Jüri Luik.

Herkel lisas, et seda, kas Vabaerakonna liikmed annavad oma allkirjad Kaljulaiu üles seadmiseks, selgub homme pärast temaga kohtumist. Samas märkis, ta, et kui hääletamiseks läheb võib Kaljulaid Vabaerakonna häältega arvestada.

Herkel märkis, et Kaljulaiule tehti ettepanek seetõttu, et kaks erakonda ei toetanud Jüri Luike.



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: