Tsahkna: tasub kaaluda pensionifondide raha suunamist Eesti majandusse ({{commentsTotal}})

Riigikogu sotsiaalkomisjonis idaneb mõte suunata vähemalt osa teise pensionisamba rahast Eesti majandusse - olgu siis riikliku pensionifondi loomise kaudu või kehtestada vastavad reeglid erafondihalduritele. Sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna arvates tasub mõtet kaaluda.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka (IRL) arvates võiks Eesti eeskuju võtta lähiriikidest nagu Soome, Rootsi, Taani või Poola, kus on olemas riiklik pensionifond, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Igal aastal korjame teise sambasse kokku 600 miljonit eurot ja see viiakse Eestist välja. Samas Eestis on vaja investeeringurahasid. Me räägime täna sellest, et Tallinna Sadam ostab neli laeva - miks mitte kasutada seda sama pensionifondi raha," rääkis Kokk.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme (VE) sõnul pole põhiküsimus selles, kas fond on riiklik või eraõiguslik, kuid pensioniraha tuleks tuua Eestisse. "Pannakse pensionifondi haldajale kohustus, et pool või 60 protsenti me investeerime Eestisse ja ülejäänud on lubatud investeerida mujale," selgitas Haukanõmm.

"Osa raha tuleks indeksifondidesse ja suurem osa Eestisse. Eesti majandus vajab täna kindlasti raha ka infrastruktuuri. Räägime raudteest, teedeehitusest, Rail Baltica teema on üleval - need on sajad miljonit eurod," ütles Kokk.

Sotsiaalkomisjoni reformierakondlasest liige Vilja Toomast ütles "Aktuaalsele kaamerale", et toetab põhimõtteliselt pensionifondide raha Eestisse investeerimist, kuid selle viis vajaks täpsemat analüüsi.

Täna sotsiaalkomisjoniga kohtunud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna leiab samuti, et mõte tasub kaalumist.

"See on teema, mille üle kindlasti tasuks mõelda, et me rohkem omaenda pensionifondide raha kasutaksime Eesti majanduse arendamiseks," rääkis Tsahkna.

Ministri sõnul on täna keskmine pension 396 eurot, kuid kui midagi ette ei võeta, siis demograafilisi protsesse arvestades saab 2042. aastal keskmise pensioni väärtus olema vaid 280 eurot või isegi vähem.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: