Raidla: tänane omavalitsuste korralduse süsteem pole põhiseaduslik ({{commentsTotal}})

Vandeadvokaadi Jüri Raidla sõnul on haldusreformi üks põhieesmärk kohaliku omavalitsuse korralduses põhiseaduslikkuse taastamine läbi kodanike põhiõiguste parema kaitse.

Vandeadvokaat Paul Varul rääkis ETV saates "Vabariigi kodanikud", et haldusreformi idees pole midagi viga, sest selle eesmärk on hea - haldussuutlikkuse tõstmine. Ebaõnnestunud on tema sõnul aga selle eesmärgi saavutamise viis.

"See tähendab, et on pandud põhireegel, mantra, et kui on 5000 elanikuga vald või linn, siis on ta haldussuutlik, ja kui vähem, siis pole haldussuutlik. On palju valdu, kus on alal 5000 elaniku, aga võib-olla nad on väga haldussuutlikud. Osad ei ole, aga osad kindlasti on, aga neil pole võimalik seda haldussuutlikkust näidata. Sellega keegi ei tegele, neil pole võimalik tulla ja tõestada, et nad on haldussuutlikud," rääkis Varul.

"Põhiprobleem on selles, et pelgalt 5000 elaniku kriteerium oleks üks teiste hulgas. Selleks, et otsustada, kas üks vald või linn on haldussuutlik, peaks olema sisulised kriteeriumid, et sisu järgi saad otsustada, kas vald on haldussuutlik või mitte. See 5000 on teoreetiline hüpotees, mis võib olla ka suurusjärguliselt nende teiste kriteeriumite hulgas," lisas ta.

Jüri Raidla kommenteeris, et elanike arv pole haldusreformi ainus probleem ja selle numbri tõlgendamisel tuleks arvesse võtta mitmeid asjaolusid. 

"Peaks alustama sellest, et haldusreformi ei tehta omavalitsuste ja riigi jaoks, vaid inimeste jaoks. Kui ka haldusreformi seaduse puhul põhiseaduslik riive eksisteerib - mis ka olemas on -, siis igasuguseks mõõdupuuks, kas see riive on ka lubatav või mitte, on inimeste põhiõiguste kaitse. Kui see on vajalik põhiõiguste kaitseks, siis see reform on lubatav ja kui ta ei ole selleks tarvilik, siis ta ka lubatav pole," selgitas Raidla.

Vandeadvokaat tõi välja, et statistika näitab, et praegu on 80 protsenti kohalikest omavalitsustest väiksemad kui 5000 inimest ja keskmine kohaliku omavalitsuste suurus on väiksem kui 2000 inimest.

"Täna kehtivate seaduste alusel on kohalikel omavalitsustel täna vähemalt 54 funktsiooni ja ülesannet ja on rehkendatud, et nende ülesannete täitmiseks on vaja 35 teenistujat. Kui me ainuüksi nende numbrite peale mõtleme, siis jõuame järeldusele, et rohkem kui kolm neljandikku kohalikest omavalitsustest täna pole võimelised objektiivsetel põhjustel tagama kõikide põhiõiguste kaitset oma territooriumil. Mis tähendab seda, et järgmine järeldus võib kõlada üsna järsuna, aga tänane omavalitsuste korralduse süsteem ei ole Eestis enam põhiseaduslik," rääkis Raidla.

Tema sõnul on riigikontrolli analüüsides toodud välja, et suures hulgas väikestes kohalikes omavalitsustes on objektiivseid puudujääke.

"Näiteks kui oli uuringute all lastekaitse küsimus, siis tuli välja, et ligi 40 protsendil kohalike omavalitsustel polnud põhimõtteliselt võimalik seda funktsiooni täita. Praegu on nii nende analüüside järgi, et valdades, kus on inimesi 1500 või vähem, oli tegelikult selle 35 teenistuja asemel ametis vaid kaks. Ei ole võimalik ette kujutada, et need kaks inimest on üliinimesed, kes suudavad kõik need funktsioonid ära täita, mida seadus ja põhiseadus nõuavad. Ehk tegelikult selle haldusreformi üks põhieesmärk täna on kohaliku omavalitsuse korralduses põhiseaduslikkuse taastamine läbi kodanike põhiõiguste parema kaitse tulevikus," selgitas vandeadvokaat.

"Tegemist on mastaabi- ja massiefektiga, mis lihtsalt teatavas ulatuses, kui inimeste arv on liiga väike, ei võimalda kõiki funktsioone täita. Teine pool on see, et kohalikel omavalitsustel on olemas ka oma klientuur - kohalik elanikkond. Kui see klientuur on liiga väike, siis on mõlemalt poolt probleem püsti. Ühelt poolt vallavalitsuse ja -organite võimekusel ja teiselt poolt klientuuri vähesusel, mis omakorda toob kaasa efektiivsuse probleemi," lisas ta.

Varul: kaduda võib kohalike elanike võimalus oma asjade üle otsustada

Paul Varul rõhutas saates, et kogu haldusreformi seadus on üles ehitatud just omavalitsuste elanike arvule ehk 5000 inimesele.

"Oletame, et kaks valda tahavad ühineda, otsivad sobivat kombinatsiooni, aga nad ei saa, sest ühinemise tagajärjel ikka ei saa seda 5000 kokku. /.../ See tähendab, et kui nad iseg ühinevad, tugevdavad ennast, siis praegu on see ära lõigatud, seda pole mõtet neil teha," rääkis Varul.

Ta tõi näiteks 2000 elanikuga Vaivara valla, mis saab ise hästi hakkama, kuid on nõus ühinema Narva-Jõesuuga. Selle liitumise tulemusena aga ei tule samuti elanike arvu täis.

"Nüüd on ainus võimalus, et peaks ühienma siis kas Sillamäe või Narvaga. See tähendab, et kui Vaivara vald ühineb Narvaga, siis kohalik omavalitsus Vaivara praeguse valla territooriumil likvideeritakse. Nüüd jõuame kõige suurema olemusliku küsimuse juurde - kohaliku omavalitsuse mõte ja põhiseaduslik mõte on ikkagi selles, et kohalikud inimesed saavad otsustada kohalikke asju," rääkis Varul.

"Kui nüüd aetakse taga pelgalt ainult seda arvu, hindamata muid asjaolusid - ajaloolist kujunemist, geograafilist asendit, demograafilist olukorda, praegust haldussuutlikkust -, siis kujunevad monstrumterritooriumid. Ja, veel hullem, kui liidetakse vallad linnadega, siis kaob ära kohalike elanike võimalus oma asjade üle otsustada," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: