Riia lennujaama saabus testimiseks uus Bombardieri reisilennuk ({{commentsTotal}})

Riia lennujaamas esitleti teisipäeval uut Bombardieri reisilennuki mudelit CS300, mis hakkab detsembrist esimesena teenindama Air Balticu sihtkohti.

Valitsusliikmete sõnul pole Läti enam huvitatud Baltimaade ühise lennufirma loomisest ja loodavad Air Balticule leida lähiaastail mõne suure lennukompanii näol uue strateegilise investori, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lennuk Bombardier CS300 peaks lähiaastail lisama kõigi Baltimaade pealinnade lennujaamadesse uusi ja ka kaugemaid sihtkohti. Air Baltic peaks kolme aasta jooksul ostma, mitte liisima 20 sellist lennukit ja loobub seejärel Boeingutest. Siiski jäävad lennufirma kasutusse samuti Bombardieri propellerlennukid Next Gen, millest üks tegi alles hiljuti rikkis esitelikuga Riias hädamaandumise.

Kanadast Quebecist saabunud lennukit testitakse Balti õhuruumis.

"See lennuk on palju säästlikum. Ka palju vaiksem ja teeb teistest lennukitest vähem müra. Kütust kulub 18% vähem," selgitas Bombardieri piloot Mark Elliott.

Testlennuk suundub homme Tallinnasse ja seejärel tagasi Kanadasse.

Esimene uus liinilennuk peaks kohal olema novembri lõpus ja asuma detsembris reisijaid teenindama. Eesmärk on pakkuda ka kaugemaid sihtkohti. Ja et kulu on väiksem, suudetakse lennata ka sinna, kuhu sõit muidu ära ei tasuks. Lennukisse mahub kuni 150 inimest.

"Iga saabuv uus lennuk võimaldab meil oma eesmärke täita, sest kogu meie tulevik on seotud nende kahekümne uue õhusõidukiga," rääkis Air Balticu tegevjuht Martin Gauss.

Läti riik, kelle osalus Air Balticus on kahanenud 80 protsendile, ei otsi enam eestlaste ja leedulastega ühisfirma loomise võimalusi. Sisuliselt teenindavad lätlased niigi kõiki Baltimaade pealinnu. Küll aga otsitakse endiselt strateegilist investorit.

"Praegu on meil Air Balticu ja Riia lennujaama arendamiseks tähtis leida strateegiline investor, kes poleks riik oma rahaga ega ka mõni finantsorganisatsioon," lausus Läti transpordiminister Uldis Augulis.

Kõige paremini sobiks selleks mõni suur lennufirma. Bombardieri aga huvitab väga, kuidas uut tüüpi lennukid Baltimaades end õigustavad.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: