Urvaste vald jätkab ühinemiskõnelusi Antsla vallaga ({{commentsTotal}})

Võrumaal asuv Urvaste vallavolikogu otsustas järgida rahva tahet ning jätkata Valgamaal asuva Otepää valla asemel läbirääkimisi Võrumaal asuva Antsla vallaga. Samas elab kahes omavalitsuses kokku vähem kui 5000 inimest.

Urvaste vald pidas veel suve algul läbirääkimisi üksnes Otepää suunal, kuni valla aktiivsed kodanikud korraldasid enam kui poole tuhande inimese seas küsitluse, mis suunas sooviks vallaelanikud tegelikult liituda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tuli välja, et tegelikult 85 protsenti nendest juhuvalimi teel leitud inimestest olid Antslaga ühinemise poolt," ütles Urvaste volikogu liige Airi Hallik-Konnula.

Sellele järgnesid rahvakoosolekud kui ka teine rahvaküsitlus, millest võttis osa 38 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Ka seekord soovis suur enamus ühinemist Antsla suunal.

"Sest Antsla on koht, kus tänased Urvaste valla elanikud käivad, kellega suhtlevad," ütles Urvaste elanik Tauno Klaar.

Vastanute seas oli ka Otepää suuna eelistajaid.

"Olen esiteks lapsest saadik kogu aeg Otepääl olnud, ma elangi sealpool ja ma leian, et noorte arenguks on Otepää vald parem," arvas Urvaste elanik Marje Kangro.

Et arvestada rahva tahtega, otsustaski Urvaste vallavolikogu täna seitsme poolt-, kahe vastu- ning ühe erapooletu häälega, et ühinemisläbirääkimisi jätkatakse Antsla suunal.

Valiku muudab aga problemaatiliseks asjaolu, et Urvaste ja Antsla vallas elab ühinemiseks nõutud 5000 inimesest 358 kodanikku vähem.

"Mina ei julge olla Antsla poolt, sest kui meid nüüd liidetakse kellegagi ja see leping enam ei kehti, mis meist saab siis?" küsis Urvaste volikogu esimees Margus Klaar.

Tõepoolest ootab alla 5000 elanikuga omavalitsusi haldusreformi seaduse kohaselt ees sundliitmine. Võimalusi sellest pääsemiseks on laias plaanis kaks: esitada väga hästi argumenteeritud põhjendused, miks on loodavas omavalitsuses elanikke vähem kui 5000 ja miks selline omavalitsus ikkagi eksisteerima peaks, või proovida vajalik arv elanikke kokku saada kampaania korras.

"Me loodame, et kaugemal koolis käivad inimesed kirjutavad ennast Urvaste valda sisse," ütles Tauno Klaar.

Toimetaja: Merili Nael



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: