Euroopa Komisjoni lekitamisevastane strateegia lekkis meediasse ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kõnepuldist lahkumas.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kõnepuldist lahkumas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Väljaanne EurActiv teatas oma allikatele tuginedes, et Euroopa Komisjon algatab reedel andmelekete vastase strateegia, mille eesmärgiks on ennetada seda, et olulised poliitilised dokumendid, ettepanekud või eelnõud enneaegselt meediasse ei lekiks.

Lekitamine on olnud Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni üks olulisemaid probleeme ning lekete tõttu on ka mitmeid olulisi protsesse - näiteks Euroopa Liidu ja USA vahelise vabakaubandusleppe sõlmimist - tabanud olulised tagasilöögid.

EurActivi informatsioon uue strateegia kohta on pärit 22. septembril toimunud Komisjoni peadirektorite kinniselt nõupidamiselt, mille memodega väljaandel õnnestus tutvuda.

Osalejad olid arvamusel, et kõik Euroopa Liidu institutsioonid peavad võtma ühiselt kasutusele meetmed, kuidas lekitamisest tulenevaid ohte vähendada. Samuti kutsuti üles organiseerima temaatilise teadlikkuse tõstmiseks "eetikapäevi".

Personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi peadirektor Irene Souka tuletas aga kohtumisel meelde neid sanktsioone, mis lekitamise ning Komisjoni poliitika ja maine kahjustamise eest võivad järgneda. Tema sõnul hakkab uus strateegia põhinema näiteks põhjalikematel koolitustel, kommunikatsioonikampaaniatel ning iga-aastastel deklaratsioonidel.

Ametnikke esindavad ametiühingud on aga Komisjoni plaane juba kritiseerinud ja väitnud, et uus strateegia mõjutaks negatiivselt tööõhkkonda ning tooks kaasa "moraalse ahistamise".

Toimetaja: Laur Viirand



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: