Rõivas eelarve üleandmisel: aksiisitõus pole maksuaukude lappimiseks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Tauno Tõhk

Peaminister Taavi Rõivase ütles riigikogus 2017. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisel, et aktsiise ei tõsteta maksuaukude lappimiseks ja tervikuna maksukoormus langeb.

"Nimetan 2017. aasta riigieelarvet kasvueelarveks, kuna selle eesmärk on kasvatada majandust, inimeste heaolu, turvatunnet ja riigi efektiivsust," ütles Rõivas.

Järgmisel aastal jätkab valitsus Rõivase sõnul Eestile edu toonud kurssi. "Alandame tööjõumakse, suurendame pahede ja saastamise maksustamist ning parandame perede toimetulekut. Valitsuse maksuotsuste idee on lihtne - meie inimestele peab jääma rohkem raha kätte nii enda, oma pere kui laste heaks."

Rõivas lisas, et rääkides pahede maksustamisest ning alkoholi ja tubakaaktsiisi määrade jätkuvast tõstmisest, siis seda õigustavad must-valged faktid.

"Alkoholi tarbimine on vähenenud järjepidevalt 2007. aastast alates. Lükkan ümber  väärarvamuse, et valitsus tõstab aktsiise müstilise eelarveaugu lappimiseks. Järgmise aasta eelarves on iga aktsiisist rohkem laekuva euro kohta olemas ka samaväärne maksulangetus. Tervikuna langeb maksukoormus 0,2 protsendipunkti SKP-st," rääkis Rõivas.

Oodatust kiiremale palgatõusu ja vähenenud tööpuuduse tõttu laekuvad tööjõumaksud Rõivase sõnul 2017. aastal kevadprognoosis oodatust paremini, lisaks näitab prognoos ka aktsiisilaekumiste kasvu. "Nagu juba öeldud, kogu maksuraha, mis kogutakse aktsiisimäärade tõstmisest, antakse majandusse teiste maksude alandamise kaudu tagasi," tähendas Rõivas.

Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016. aastaks prognoositust.

Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile hoida riigieelarve jätkusuutlikuna, püsib valitsussektori eelarve järgmisel aastal struktuurses ülejäägis 0,2 protsenti prognoositavast SKPst.

Allikas: ERR



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: