Kõigi ebamugavustega: praamikassad alustavad soojakutest ({{commentsTotal}})

1. oktoober ehk saartevahelise praamiliikluse lepingu ülevõtmine Saaremaa Laevakompaniilt paneb nii klientide kui TS Laevade närvid proovile. Üleminek on seda keerulisem, et TS Laevad peab esimesed kaks nädalat korraldama kassade tööd soojakutest, enne kui püsiruumid sisustatud saavad. Soojakudki tuleb püstitada loetud tundide jooksul - pärast viimast südaöist "Leedo praami" ja enne esimest varahommikust "Padari praami".

TS Laevade meeskond on ajutisteks "kõigiks ebamugavusteks" hästi ette valmistunud: Tallinna Sadama peahoones ootavad sihtsadamatesse kolimist kastid tasside-taldrikute, kauasäiliva kohvipiima, potiharjade ja hiiremattidega, igaühel küljes värviline post-it märkmepaber, mis tähistab värvikoodi alusel, millisesse sadamasse see suundub, et segadust ei tekiks.

Kogu sadamate ülevõtmine ongi oma olemuselt üks suur logistikaprojekt tugeva inimfaktoriga. Kuna sadamahoonete sisustamine uue tehnikaga võtab kaks nädalat, tuleb seni ajutise elukorraldusega hakkama saada, ent allahindlust seejuures endale teha ei saa, sest kliendil pole vahet, kes teda teenindab, tema tahab ikka sujuvalt ja sama ajakuluga punktist A punkti B saada, ilma ebameeldivate ootamatusteta.

Tuletõrjuja valmidus

Ümberkolimine ja ülesseadmine peab aset leidma loetud tundidega, sest kuniks Saaremaa Laevakompanii Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liine teenindab, TS Laevad sissekolimist alustada ei saa. See tähendab reaalsuses seda, et 15 minutit pärast südaööd tuleb sisse viimane "Leedo praam", seejärel alustab TS Laevad kassasoojakute ülespanekut, ning kell viis hommikul peab juba välja minema esimene nende korraldatud reis "Padari praamiga".

Tallinna Sadamas on tuletõrjuja-vääriliseks reageerimiseks juba tükk aega "kuiva trenni" tehtud ehk korduvalt soojaku ülespanekut ja tehnikaga varustamist läbi tehtud. Nüüd kulub selleks pisut üle tunni, seega juhul, kui kõik süsteemid koheselt käivituvad, on nad varahommikuseks esimeseks sõiduks tipp-topp valmis.

Ajutine soojakukassa saab sama sisustuse, mis päris kassagi: puutetundliku ekraaniga arvuti, kassa, printer, telefon, wifi-seadeldis, mobiilandmeside seadmed. Et kassiirid ära ei külmuks, ka küte.

TS Laevade müügi- ja teenindusjuht Ele Reiljan tahab ERR.ee uudisteportaalile näidata, kuidas uus kassaprogramm töötab, ent nagu kiuste on kotermann endale soojakusse pesa teinud ega lase programmi käivitada. Loodetavasti 1. oktoobril ettevõtte kassiire sellised ebameeldivused ei taba.

Laevale pääsemise aeg pikeneb

Ajutine töökorraldus tähendab seda, et tõkkepuud sadamates veel ei tööta, autode vahel ringi kõndivad sadamatöötajad kontrollivad pileteid käsitsi, abiks pihuarvuti, ning suunavad sõidukeid õigetele radadele. Et olukord sujuvam oleks, on TS Laevad võtnud appi hulga ajutisi abilisi, ent siiski tuleks esimestel nädalatel varuda sadamaprotseduurideks tavapärasest kauem aega.

"Kohale peaks tulema tavapärasest 15 minutit varem, kohapeal tuleks arvestada 30-35 minutiga," rõhutab Reiljan, kes viimastel nädalatel magab igal ööl neli-viis tundi, et kõik vajalik tehtud saaks. Tema on sissekolimise projektijuht ning usub vankumatult, et kõik vajalik saab 1. oktoobriks tehtud ning peamiseks riskiks ongi peale- ja mahalaadimiseks kuluv aeg, kuivõrd see on ainus, mida ette läbi mängida ei saa.

Iga uus asi tahab sissetöötamist, nii ka kassaprogramm. Kuivõrd enamik kassiire tegi seda tööd varem Saaremaa Laevakompaniile, on töö neile tuttav, kuid programm uus, mistõttu on nad käinud seda oma vabast ajast nädalavahetuselgi harjutamas. Saamatust andeks ei anta: kui laev kohmitsemise tõttu minema sõidab, on klient vihane.

Pärast kahenädalast üleminekuaega ehk oktoobri keskpaigaks saab TS Laevad end aga sadamahoonetesse sisse seatud ning siis lähevad lihtsamaks ja kiiremaks nii piletimüük kui -kontroll: hakkab tööle automaatne numbrituvastus, registreeritud mobiililt helistades avaneb tõkkepuu, toimib QR-kood ning ka kassiirid on uue kassasüsteemiga juba harjunud ja selles vilunud, ruumidki õiged, mitte enam soojakud.

Ärikliendilepingud automaatselt üle ei lähe

Ka TS Laevade juhataja Kaido Padar on klientide pärast murelik: paljud ärkavad viimasel hetkel, oma reise ei planeerita ette, paljud avastavad alles viimasel hetkel, et operaator vahetub, kui vanalt tuttavalt veebilehelt korraga enam omale reisi broneerida ei saa.

Iseäranis närvis on ärikliendid, kes on teinud Leedo firmaga pikaajalise püsikliendilepingu ega saa nüüd korraga omale enam pileteid broneerida. Paraku ei näe kahe laevaoperaatori omavaheline leping kliendilepingute automaatset üleminekut ette, samuti pole Saaremaa Laevakompanii TS Laevadele äriklientuuri üle andnud, seega pole uuel operaatoril aimugi, kellega Saaremaa Laevakompaniil püsilepingud ja nendega kaasnev ettemaks olid. Seega peavad senised kliendid oma ettemaksu vanalt operaatorilt tagasi küsima.

"Meil eelisjärjekorra kaarte ei tule, mis annavad õiguse järjekorrast mööda sõita. Kõigile kehtivad ühesugused tingimused, ka meie oma töötajatele. Näiteks kui Kaido Padar tahab praamiga üle sõita, peab ka tema järjekorras ootama," toob Reiljan näiteks.

Järjekorrast saavad ette vaid operatiivsõidukid, matuseautod, invaliidide sõidukid ning ühistransport, mis peab graafikus püsima, teised eeliseid ei saa.

Torm ja ralli

Padar on selgelt murelik. "Ma olen pidanud igasuguseid asju tegema ja inimesi päästma, aga see on väga huvitav projekt," alustab ta mõtlikult. "Et just 1. oktoobriks see torm ka peab tulema..." vangutab ta pead.

Ta ei jõua oma töötajaid ära kiita: kuidas töötunde lugemata ja une arvelt käiakse ka haigena tööl, sest leping kohustab 1. oktoobriks valmis olema. Ta ise pole juba kuus kuud tilkagi alkoholi võtnud, et olla kogu aeg maksimaalses töövormis.

Esimesest nädalast enamgi valmistab talle muret järgmine, Saaremaa ralli nädalavahetus. "Rallirahvas on spontaanne rahvas, teevad otsused viimasel minutil. Näis, kui paljud neist otsustavad tuleku kasuks ikkagi neljapäeval - reedesed eelbroneeringud on meil kõik juba välja müüdud," selgitab Padar.

Samuti loodab ta, et rallilt sõidetakse minema kas kohe laupäeva õhtul või jäädakse veel pühapäeva hilisõhtuni Kuressaare kohvikutele käivet tegema - keset päeva tagasi saada on keeruline.

Liinilepingu alguse tõttu on kogu aur praegu olemasolevate laevadega töö käivitamisele suunatud. Türgi laevatehases Leigri valmimist ootavad spetsialistid on samuti ajutiselt ära toodud, et Eestis sujuv algus oleks. Järgmisel nädalal võib jätkata jälle uute laevade valmimise pärast muretsemist, et need ikka novembri alguseks praeguste vanakeste kohad üle võtaksid. Siis algab kogu logistikaprojekt otsast peale, sest iga uus laev on jälle uus algus.



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: