Pood annab Mart Kadastiku elulooraamatuga kaasa kogumiku Jaak Kalju tekstidega ({{commentsTotal}})

Raamatu
Raamatu "Paradokside puntras" esitlus teisipäeval kohvikus Wabadus. Autor/allikas: Mats Õun

Apollo raamatupoed annavad ajakirjaniku ja seltskonnaaktivisti Juku-Kalle Raidi eestvedamisel trükitud Mart Kadastiku 1980. aastatel Jaak Kalju nime all kirjutatud tekstidest koosnevat teost "Paradokside puntras" tasuta kaasa Kadastiku värskelt ilmunud elulooraamatule.

"Kõik Apollost Kadastik raamatu ostvad inimesed saavad selle. Ning kui Kadastiku enda raamat peaks väga hästi müüma, siis eks ma trükin oma raamatut jälle juurde, et kõigile jaguks," ütles Raid ERR-ile.

Äsja müügile tulnud Postimehe kunagine peatoimetaja ja AS Eesti Meedia endine juht Kadastik kirjeldab raamatus "Nüüd ma siis kirjutan" Eesti suurima meediaorganisatsiooni ülesehitamist.

Raid on teatanud, et kuna Kadastik ei pööra Kadastik raamatus "Nüüd ma siis kirjutan" piisavalt tähelepanu oma tegevusele 1980. aastatel, annab ta artiklikogumiku välja ajaloolise tõe huvides.

"Teatavasti kirjutas Kadastik Jaak Kalju nime all vabu inimesi (Lagle Parek, Heiki Ahonen, Solženitsõn, Enn Tarto jpt) vaenavaid artikleid - nii ajalehes Edasi, kui ka Kodumaa. Et Kadastiku-taat avaldas just oma elulooraamatu ja ei pööra seal piisavalt tähelepanu oma kommunistlikele kangelastegudele, annan ajaloolise tõe huvides välja raamatu Jaak Kalju tekstidega. Et just Kadastik oli Jaak Kalju, imbus välja 1991. aastal Tartu KGB kontorist," kirjutas Raid pressiteates.

Raid rääkid, et idee "Paradokside puntras" väljaandmiseks tuli temalt ning raha küsis ta selleks Eesti Meedia omanikult Margus Linnamäelt. Postimees on Eesti Meedia kontserni osa.

"Kõik on avalik ja teada, siin pole midagi häbeneda," lausus Raid.

Linnamäe firmal UP Invest OÜ on osalus ka raamatuäriga tegelevas Apollo Holding OÜ-s.

Kadastik on öelnud, et tema ja Linnamäe suhted pole viimastel kuudel olnud head.

Mart Kadastik on ise oma raamatut "Nüüd ma siis kirjutan" tutvustades öelnud: "Mul on ka väike lootus, et kui see on kirja pandud niimoodi, et see jõuab lugejale pärale, siis see mõjutab ka reaalset elu. Et kui kogu selle ajakirjanduse olemuse pärast käib võitlus sõltumatuse nimel ehk et ajakirjandus peaks olema sõltumatu ja vaba mistahes kaudsetest ja varjatud mõjutustest, otsestest rääkimata, siis ma usun, et see raamat teeb selle teene, et Postimees on tulevikus sõltumatum kui ta täna on."

Raid kirjutas raamatu "Paradokside puntras" eessõnas: "Need lood siin koledas brošüüris on trükitud ära mälu ärgitamiseks, need on kaante vahel seetõttu, et mitte unustada minevikku, et mitte lasta minevikul tulevikus edas elada, et mitte võimaldada minevikul jälle kord tulevikuks muutuda. Need lood pärinevad inimese sulest, kel oli alles äsja ülbet soovi hakata Tartu aukodanikuks, kuna ta on siiralt veendudud, et on teeneline mees ka siis, kui Nõukogude Liit on ammu lagunenud."



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: