Eesti EL-i eesistumine lükkab mõned ehitusplaanid edasi ({{commentsTotal}})

Presidendi tulevane residents tuleb Rocca al Maresse. Ka selle ehitus nihkub osaliselt edasi.
Presidendi tulevane residents tuleb Rocca al Maresse. Ka selle ehitus nihkub osaliselt edasi. Autor/allikas: ERR

Eesti Euroopa Liidu varasemaks nihkunud eesistumine sundis valitsust ka eelarvet ümber tegema, et leida vajalikud 35 miljonit eurot. Peamiselt puudutab see kavandatud ehitustöid ja kinnisvarainvesteeringuid.

Kuivõrd 2018. aastale plaanitud Eesti EL-i eesistumine nihkus Brexiti tõttu 2017. aasta teise poolaastasse, tuli kärmelt muuta nii eelarvet kui ka mitmeid ehitusplaane, et rahaliselt välja tulla ilma strateegiliselt oluliste valdkondade kannatamata. Eesistumise eelarve on muljetavaldavad 35 miljonit eurot, mille kokkusaamiseks oli vaja muu arvelt kokku hoida.

Kümmekond miljonit eurot leiti eesistumiskuludeks idapiiri väljaehitamise arvelt: tänavu alustatud piiripostide "istutamine" ajatatakse osaliselt ning hoogtööga jätkatakse 2018. aastal, pärast eesistumise lõppu.

Ka mitmete kinnisvaraobjektide ehitusfaasid nihkuvad aasta-paari võrra osaliselt edasi, mis annab kokku 4,68 miljonit eurot kokkuhoidu eesistumiskulude katmiseks.

Nii näiteks ei ehitata EL-i IT-agentuuri veel järgmisel aastal päris valmis. Hoone 8,25-miljonilisest maksumusest kaks miljonit lükkub 2018. aastasse.

Ka Rüütelkonna hoone, mis plaaniti renoveerida riigi esindushooneks Eesti eesistumise ajaks 2018. aastal, et seal kõrgetasemelisi üritusi võõrustada, tehakse nüüd korda hiljem, kuivõrd järgmiseks aastaks see niikuinii valmis ei saaks. Selle arvelt saab miljoni euro jagu kokkuhoidu.

Miljoni jagu lükatakse kulutusi edasi ka Lubja tänava uue kohtumaja ehitusega. See on siiski marginaalne kokkuhoid, kuivõrd põhiline ehitustegevus toimub ikkagi järgmisel aastal, mil sellele kulub 26 miljonit eurot. Kogu kohtumaja ehitus läheb kokku maksma 35,3 miljonit.

Ka presidendi uue residentsi ehitamisel nihkub 680 000 euro jagu kulusid 2018. aastasse. Siiski saab töödega juba alustada, sest üle poole 5,1-miljonilisest maksumusest kaetakse järgmise aasta eelarvest.

Rahastatavad objektid

Ehkki osade objektide väljaehitamine nihkub edasi, kasvavad kinnisvarainvesteeringud järgmisel aastal summa summarum seitsme miljoni euro võrra.

Muuhulgas asutakse korda tegema Kalevi staadionit, et sellel saaksid ka edaspidi toimuda tantsupeod. Renoveerimine neelab seitse miljonit eurot.

Algavad ka ingliskeelse Euroopa Kooli projekteerimistööd, mida veab Riigi Kinnisvara AS (RKAS). Eesmärk on viia kool suuremale pinnale - see on vajalik välisinvestorite jaoks, et Eesti neile atraktiivsem ja perspektiivikam tunduks. 6,2-miljonilisest eelarvest esimene jupp, 376 000 kulub järgmisel aastal, valmis ehitatakse hoone 2018. aastal.

Ettevalmistusi ja prjekteerimist alustatakse ka Viljandi haiglale ja Ida-Viru keskhaiglale uue hoone ehitamiseks. Viljandi haigla aktiivravihoone ehitustööd lähevad kokku maksma 24 miljonit eurot, kuid järgmisel aastal kulub sellele vaid 24 000 eurot ehk üks protsent kogumaksumusest. Haigla peaks valmima 2020. aastal. Ka Ida-Viru keskhaigla ahtiivravi hoone peaks valmima 2020. aastaks ning selle 27,6-miljonilisest kogumaksumusest 780 000 investeeritakse järgmisel aastal.

Sillamäele rajatakse päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti ühishoone. Selle 3,76-miljoniline kogumaksumus jagatakse kolme aasta peale laiali. Järgmise aasta eelarvesse on plaanitud sellest 96 000 eurot, millega saab alustada arhitektuurikonkurssi ja projekteerimist. Projekti veab RKAS.

Samuti tehakse järgmisel aastal ära projekteerimistööd EV Washingtoni suursaatkonna restaureerimiseks ja renoveerimiseks, mis kokku läheb maksma kaheksa miljonit eurot. Sellest järgmisel aastal kulub 1,3 miljonit eurot.

Järgmisel aastal peaks valmis saama ka ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleks, mille ehitus ja ekspositsioon on plaanitust kokku 2,3 miljoni võrra kallimaks osutunud.

Lisaks alustab riik Arvo Pärdi keskuse rajamist ning rahastab mitmele teaterile lavatehnika soetamist.

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas toimuvatest kinnisvarainvesteeringutest enamik ei sõltub praegu tehtud riigieelarve otsustest, sest need rajatakse EL-i struktuurifondide vahenditest ning on juba juuni alguses ära otsustatud. Siis kinnitas valitsus ülikoolide ja teadusasutuste arenguprogrammi ASTRA investeeringute kava, millega toetatakse seitsme teadus- ja õppehoone ehitamist või renoveerimist kokku 54,1 miljoni euroga. Toetust saavate hoonete seas on näiteks nii kunstiakadeemia peahoone 15 miljoniga kui ka muusikaakadeemia saalikompleks nelja miljoniga. Suurematest objektidest rahastatakse veel Tartu ülikooli IT-keskuse ehitust 15 miljoni euroga ning sisekaitseakadeemia õppekompleksi rajamist 13,5 miljoniga (siseministeeriumi valitsemisalast).

Üks suuremaid investeeringuid, mis lähiaastatel ees ootab, on keskkonnaministeeriumi hallatavate asutuste ühismaja ehk keskkonnamaja rajamine. Umbes tosin aastat vana idee hakkab viimaks realiseeruma. Uude majja koonduksid ministeerium, keskkonnaagentuur, ministeeriumi infotehnoloogiakeskus, keskkonnaameti ja -inspektsiooni Tallinna ja Harju struktuurid ning selle kokkukolimise tulemusel peaks asutuste pindala vähenema umbes veerandi võrra. Ametnike unistustes on keskkonnamaja mätaskatusega energiatõhus puithoone kusagil Tallinna lähedal looduslikus keskkonnas.

31-miljonilise hoone põhiline ehitustegevus on plaanitud aastatesse 2019-2020. Järgmisel aastal neelab projekt 625 000 eurot.

Samuti nelja aasta peale on ära jagatud 10,6-miljonilise Kääriku uue spordikeskuse ehitus. Järgmisel aastal investeeritakse sellest projekti kolm miljonit.

Taimekasvatuse instituudi Jõgeva aretuskeskus saab kahe aasta peale võrdselt jagatuna kokku kahemiljonilise investeeringusüsti, Pärnusse rajatakse ühishoone politsei- ja päästemaetile ning ka Vändra ja Vastseliina saavad päästehooned. Justiitisministeerium asub Maarjamäele rajama kommunismiohvrite memoriaali.



Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema